LASTEVANEMATE KOOSOLEKUD KOHILAS JA HAGERIS

Kohila Gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolek toimub 11. aprillil 2016 kl 19:00 Kohila Gümnaasiumi aulas.

Päevakord:

1. Koolivormi ja selle tellimiskeskkonna tutvustamine. Norrison OÜ
2. Visioonipäeva kokkuvõte. Hoolekogu esimees Erik Kosenkranius
3. Algatud küsimused

Hageri klasside klassikoosolekud toimuvad 25. aprillil kell 18.30 Hageri koolimajas.

Tallinna Loomaias programm: Erinevad elukeskkonnad

Eile, 21. aprill käisime loomaaias. Kõigepealt kogunesime keskkonnahariduse majja. Me ootasime giidi. Leppisime kokku, et kuulame vaikselt ja hoiame kokku.

Esimesena jõudsime kaljukitsede juurde. Nägime lumelambaid ja mägikitsi, kellel olid suured sarved. Nende karjajuht oli kõige kõrgemal ja jälgis teisi tähtsa näoga.  Edasi liikusime elevantide juurde. Elevant sõi suuri puuoksi . Saime teada, et elevandil oli suur hambapõletik ja seetõttu opereeriti tal kihvad. Kõrvad on tal sellepärast suured, et ta hästi kuuleks , saaks putukaid eemale ajada  ja ennast jahutada. Elevant on tugev ja enesekindel.  Elevantide majas nägime kollaste täppidega anakondat. Seal elasid veel kilpkonnad, jõehobud, väikesed hiired, maod, maa-alused elukad, mutid, vaskuss ja rästikud. Edasi liikusime ninasarviku elupaika. Ninasarvikul on tugev kuulmine, aga kehv silmanägemine.  Seal lähedal elasid ka liivakassid. Ühel kassil jäi käpp vigaseks ning tal opereeriti käpp. Liivakassi kõrvad olid kikkis ja liikumisviis oli isegi vigasel kassil väga kiire. Liivakassil on hea haistmine. Puuris nad mürasid punase palliga.  Veel edasi liikudes nägime tiigrit ja leoparti. Leopardil on täpid, tal on hea kuulmine, ta on kiire jooksja. Tal on tugev möire. Leopart on lihatoitlane. Tiigril on mustad triibud ja oranž karv. Tiigril on suured kihvad. Tiiger on kiskja. Nägime ka mitmesuguseid kalu, krabisid, sisalikke ja madusid.  Troopikamajas elasid krokodillid, minihaid, kalad, raid, gorillad.  Gorillad jälgisid meid uudishimulikult ja tegid meile nägusid.  Seal elasid ka miniahvid.

Seejärel me tänasime giidi ja liikusime edasi iseseisvalt.

Õues nägime makaake. Nende juures seisis loomaaia töötaja, kes jälgis ja loendas, kas makaakidega on kõik korras. Nad olid järjekorras rivis seljad meie poole  ja ei liigutanud ennast. Kui töötaja lahkus hakkasid nad ennast kohe aktiivselt igas suunas liigutama ja mürama.  Hülgete elupaik on vees. Meil tekkis küsimus, kas vesi on soe või külm. Jäime arvamuse juurde, et vesi on pigem külm. Hülge keha on halli värvi ja voolujooneline. Nad liikusid väledalt.  Enne veelindude juurde minemist nägime hüääne. Need olid tigeda näoga kiskjad. Tigedusest olid nad küüru jäänud. Nii arvasime meie. Uurisime veel veelinde. Nägime parte, flamingosid, luiki, hanisid, kajakaid, musti luiki, tuvisid. Lõpuks jätsime hüvasti elevandiga kes parajasti oma janu kustutas.

Lõpuks saime uurida loomi lasteloomaaias. Kitsetalled olid vallatud. Kaks neist oli alles öösel sündinud ja magasid seina ääres.  Seal elasid veel küülikud, tuvid , katkise tiivaga künnivares, kanad ja valget värvi kuked.

Meile meeldis loomaaias väga. Ainult mänguväljakule me ei jõudnud, sest  meie eesmärk oli uurida erinevaid elukeskkondi.  Kindlasti tuleb loomaaeda tagasi minna, sest paljud loomad jäid meil veel vaatamata.

Täname giidi ja teisi õpetajaid, kes meid loomaaeda viisid.

1.H klass ja õpetaja.

JÜRIÖÖJOOKSUL

Võsitkonda   kuulusid: LEONTI, ENRICO, MARTHA,LISANDRA, LIISI,  ELISABETH, CASPAR, EGOR, PAUL
AITÄH, tublidele lastele! 

MAASIKASÕBRAD

Nädala nipp: Võimle iga päev 10 minutit! Terves kehas on terve vaim.

Maasikad õitsevad klassides hoolega

2.klassi esimene punane üllataja

Keskkonnanädala tegemisi

KESKKONNANÄDAL: PrügiVaheTund

HEADE MÕTETE  PUU 

SIIT LEIAD PROJEKTI JÄTKUTEGEVUSE tähtaeg 17.APRILL

KILEKOTI VOLTIMINE




Keskkonnateemaline õppeprogrammi Prügi VaheTunni peamine eesmärk on propageerida läbimõeldud tarbimist ning keskkonnasõbralikku eluviisi. Tunni lõpuks oskab iga osalenu vastata kahele küsimusele:

1. Miks on oluline, et asju vähem toodetaks?
2. Mida igaüks meist saab keskkonna säästmiseks teha?

Tunni vältel arutleme nelja suure jäätmeliigi näitel (plastik, paber ja papp, riided ja toidujäätmed) kolmel olulisel teemal:

• Millist mõju avaldab asjade tootmine loodusele?
• Milliseid valikuid teha oma kodus ja poes?
• Kuidas asju taaskasutada või taaskasutusse suunata?

Programm oli huvitav, õpetlik, lastepärane ja mõtlemapanev. Andis õpilastele võimaluse kaasa  mõelda ja tegutseda. 

Oleme väga tänulikud  loengu läbiviijale Airi Räimele

3.klassi õppekäik Väätsa prügilasse

Kõigepealt sõitime Väätsale.  Meid ootas seal giid. Onu rääkis, millal see prügila tehti ja ka seda, et Eestis on 5 prügilat.  See oli aastal 2000. Selgus,  et Väätsal on Eesti esimene nõuetele vastav prügila. Sinna kogutakse ka ohtlikke aineid. Nägime elektrooniliste asjade hulgas kuldset telefoni. Seal oli terve  prügist mägi.   Kõige lahedam oli see, kui me käisime 2. korrusel, kus prügi sorteeriti. Algusel ma mõtlesin, et seal on prügikonteinerid, aga tegelikult olid hoopis augud, kuhu prügi sõitis. Seal haises  juustu järgi.  Väätsal  olid  silopallide asemel prügipallid. Nad on täpselt ühesugused. Seal olid ägedad masinad. Näiteks traktor, millel olid ratastel ogad küljes ja ta sõitis katkiste rehvide ja muu prügi  peal. Kaalus ta 27 tonni. Pressimasinad pressisid papi ja pakendid kokku tihedaks pakiks.  Nägime palju klaasikilde.  Oli üks hästi suur kaal, kus kaaluti prügi. Meie kaalusime ennast ka ja olime kokku 600 kg. See kaal ei olnud tegelikult inimeste jaoks mõeldud. Saime teada, kuidas teha jäätmetest kütust. Nägime kilekoti puru.  Mäe otsas olid suured mustad torud, need olid puhastamiseks mõeldud. Saime teada, et maa all on puhas vesi – põhjavesi. Väätsa prügilas ei lasta jäätmetest tekkivaid aineid põhjavette, selleks on  seal tehtud selline aluskiht. Lisaks on pinnas savine ning see ei lase ka väga halbu asju põhjavette imbuda.  Pärast onu andis meile näha ühed jupid, mis olid nagu puust, aga tegelikult ei olnud. Need olid jäätmetest tehtud.  Nägime ringi jooksmas hästi palju kasse.  Kollastesse prügikastidesse paneme pakendid, sinistesse paberi ja papi ning punastesse ohtlikud jäätmed.

Me saime käia ka prügila hoones, kus töötavad inimesed arvuti taga jms. Töötajaid on Väätsal umbes 35. Siis sõime saiakesi maja ees muruplatsil.  Sõitsime bussiga Hagerisse tagasi ja kirjutasime koos selle jutu.

Vana roosa maja

10.aprillil käisime vaatamas  

Tallinna Draamateatris etendust
"Vana roosa maja"
Soovitame soojalt kõigile!

Osa seltskonnast peale etendust 

MAASIKASÕBRAD

Rapla maakonna kooliteatrite teatripäevadel

1.klassi näitetrupp koos juhendaja Maria Saarnaga

3.klassi näitetrupp koos juhendaja Maria Saarnaga

Pahupidi päev

1.aprillile  kohaselt  toimus  ka Hageri  koolimajas veidraid asju.  Asjad olid  tagurpidi.

Hommikuse tagaajamise  söögisaali laudade vahel ja terves koolimajas  tegid hoopis kummaliseks muutunud  õpetajad. Õp Riina avastas enda jaoks suurepärase ridiküli - sangadega ämbri, kus asjade leidmine ei ole mingi probleem. Proovisime ka osadele lastele meelepärast tegevust: sokkidega liikumist.  Peame tunnistama: selline liikumisviis on küll vahva, sest saab liugu lasta libedal põrandal jms, kuid joosta oli päris hirmus ja vaatamata  villastele  sokkidele tundus põrand üsna külm.

Hommik algas virgutusvõimlemisega st ühise tantsulise liikumisega  Idamaise muusika saatel.
Õpilased olid sel päeval ootamatult  korralikud ja  rahulikud. Tunnid toimusid töises ja rahulikus õhkkonnas. Samas töötas ka laste mõte vilkalt ning  suutsid õpetajatele  aprilli teha.

Saime kinnitust, et hommikuvõimlemine ja väike nali tuleb mõttetegevusele igati kasuks.