Eile,
21. aprill käisime loomaaias. Kõigepealt kogunesime keskkonnahariduse majja. Me
ootasime giidi. Leppisime kokku, et kuulame vaikselt ja hoiame kokku.
Esimesena
jõudsime kaljukitsede juurde. Nägime lumelambaid ja mägikitsi, kellel olid
suured sarved. Nende karjajuht oli kõige kõrgemal ja jälgis teisi tähtsa näoga.
Edasi liikusime elevantide juurde. Elevant
sõi suuri puuoksi . Saime teada, et elevandil oli suur hambapõletik ja seetõttu
opereeriti tal kihvad. Kõrvad on tal sellepärast suured, et ta hästi kuuleks , saaks
putukaid eemale ajada ja ennast
jahutada. Elevant on tugev ja enesekindel. Elevantide majas nägime kollaste täppidega
anakondat. Seal elasid veel kilpkonnad, jõehobud, väikesed hiired, maod, maa-alused
elukad, mutid, vaskuss ja rästikud. Edasi liikusime ninasarviku elupaika.
Ninasarvikul on tugev kuulmine, aga kehv silmanägemine. Seal lähedal elasid ka liivakassid. Ühel
kassil jäi käpp vigaseks ning tal opereeriti käpp. Liivakassi kõrvad olid kikkis ja
liikumisviis oli isegi vigasel kassil väga kiire. Liivakassil on hea haistmine.
Puuris nad mürasid punase palliga. Veel
edasi liikudes nägime tiigrit ja leoparti. Leopardil on täpid, tal on hea
kuulmine, ta on kiire jooksja. Tal on tugev möire. Leopart on lihatoitlane. Tiigril
on mustad triibud ja oranž karv. Tiigril on suured kihvad. Tiiger on kiskja. Nägime ka mitmesuguseid kalu, krabisid,
sisalikke ja madusid. Troopikamajas
elasid krokodillid, minihaid, kalad, raid, gorillad. Gorillad jälgisid meid uudishimulikult ja
tegid meile nägusid. Seal elasid ka
miniahvid.
Seejärel
me tänasime giidi ja liikusime edasi iseseisvalt.
Õues
nägime makaake. Nende juures seisis loomaaia töötaja, kes jälgis ja loendas,
kas makaakidega on kõik korras. Nad olid järjekorras rivis seljad meie poole ja ei liigutanud ennast. Kui töötaja lahkus
hakkasid nad ennast kohe aktiivselt igas suunas liigutama ja mürama. Hülgete elupaik on vees. Meil tekkis küsimus,
kas vesi on soe või külm. Jäime arvamuse juurde, et vesi on pigem külm. Hülge
keha on halli värvi ja voolujooneline. Nad liikusid väledalt. Enne veelindude juurde minemist nägime hüääne.
Need olid tigeda näoga kiskjad. Tigedusest olid nad küüru jäänud. Nii arvasime
meie. Uurisime veel veelinde. Nägime parte,
flamingosid, luiki, hanisid, kajakaid, musti luiki, tuvisid. Lõpuks jätsime
hüvasti elevandiga kes parajasti oma janu kustutas.
Lõpuks
saime uurida loomi lasteloomaaias. Kitsetalled olid vallatud. Kaks neist oli
alles öösel sündinud ja magasid seina ääres. Seal elasid veel küülikud, tuvid , katkise
tiivaga künnivares, kanad ja valget värvi kuked.
Meile
meeldis loomaaias väga. Ainult mänguväljakule me ei jõudnud, sest meie eesmärk oli uurida erinevaid
elukeskkondi. Kindlasti tuleb loomaaeda
tagasi minna, sest paljud loomad jäid meil veel vaatamata.
Täname
giidi ja teisi õpetajaid, kes meid loomaaeda viisid.
1.H
klass ja õpetaja.