Jüriöö orienteerumine Kohilas

Õpetajate fotod on SIIN

Külas muinasjutuvestja Polina

Rasmus: 15.04.2024 käis minu terve väike Hageri kool Kohila Gümnaasiumis, sest seal oli Polina, kes rääkis meile ühest muinasjutust nimega “Kui puud rääkida oskaksid”. Samal ajal ta isegi mängis, pille mis olid teistest riikidest toodud. 

Jut algas: Elas üks puu raidur, kes tahtis minna metsa puid maha raiuma, et saaks küttepuid. Esimene puu mida ta nägi oli suur ja tugev tamm, ta hakkas teda vaikselt raiuma, siis tamm ütles: ”Ära raiu mind maha, ma olen alles noor.” Kui ta läks teise puu juurde ütles see sama ja aina proovis ja proovis, aga iga puu palus mitte raiuda.

Siis tuli üks vana inimene ja ta küsis: ”Miks sa kurb oled?” Raidur ütles: “Ma tahan puid maha raiuda, aga kõik ütlesid midagi kurba ja ma ei raiunud mitte kedagi.” Vana inimene ütles, et nad on mu pojad ja selle eest, et sa ei raiunud neid maha on mulle sulle üllatus.

Ta andis talle  võlukepi.

Emilie Aurora: Kord elas üks puuraidur, kes oli helde südamega. Kord pidi ta minema metsa puid raiuma, läks metsa ja küll seal oli alles palju puid. Läks ühe suure tamme juurde ja hakkas raiuma, kui kuulis üht peenikest häält mis ütles: palun kulla mees jäta mind alles, mina alles noor, küll ma kasvan veel. Puuraiduril hakkas kahju ja jättis puu alles. Läks järgmise puu juurde ja kuulis jälle seda, et puu rääkis, et jätku mind alles. Nii ka kõik teised puud metsas. Puuraidur istus maha ja kurvasta, siis nägi mees, et puude tagant tuli kogu, kelle ümber tiirutasid liblikad ja jalgade ümber mängisid oravad ja hiired. Võõras mees tuli raiduri juurde ja ütles: “Aitäh kulla raidur, et säästsid mu lapsi!” “Mis sa ütled, ma säästsin ainult puid,” ütles raidur. “Kulla raidur ma olen Metsavana ja puud on mu lapsed.” Selle eest annan ma sulle võluvitsa, sa võid ükskõik mida soovida, aga sa ei tohi liiga ahneks minna muidu vits kaob ära. Mees ei uskund seda alguses, aga proovis ikka, ta soovis kuhja küttepuid ja järgmisel hetkel oli ta ees suur kuhi küttepuid. Mees oli imestunud, aga muutus õnnelikuks ja läks koju. Varsti sündis raidurile poeg, ajapikku muutus poeg ahneks ja kui ta oli veel vanem muutus ta veel ahnemaks ja nii edasi. Ühel päeval soovis poiss, et päike tuleks ja sügaks ta selga, aga päike hakkas kuldvihma sadama ja see vihm pani kogu ta varanduse põlema. Puud kariusid nii kõvasti, et kaotasid oma hääle ära. Sellest ajast peale ei oska puud enam rääkida, aga poiss ei olnud enam kunagi ahne.

Õppekäik Pakendikeskusesse

 Paul Patrik: Sõitsime hommikul Pakendikeskusesse. Teisel korrusel nägime videoid. Minu grupp läks vaatama, kuidas tehti prügikuubikuid. seal haises väga halvasti. Õues oli ka huvitav. Seal oli palju traktoreid ja ruum klaasi. Klaas viiakse kuskile, kus sellest saab midagi uut teha. Mina ei viska kunagi prügi maha. 

Mirtel: Käisime klassiga Pandipakendikeskuses ekskursioonil. Alguses räägiti meile, kuidas sorteerida prügi. Siis me läksime õue ja meile tutvustati, kuidas  tööstuses töö käib. Meile näidati ka ruumi, kus oli palju plekkpudeleid. Pärast seda me läksime vanalinna, kus tegime üheskoos pikniku. Hiljem saime kõik koos mängida ning jalutada. Kohila õpetaja rääkis meile lugusid Pika Hermanni tornist ja Paksust Margaretast. See oli väga tore ekskursioon. 

Sandra: käisime klassiga Pandipakendi keskuses. Seal räägiti meile, kui  kaua kestavad klaas, plekk ja plastpurk looduses. Näiteks plekkpurk kestab looduses 200-500 aastat. Pärast läksime sinna, kus tehakse neid kuubikuteks. Meile anti pastapliiats, kaart ja komm. meid oli kolm klassi, 2 olid pandikeskuses ja teised pargis. Pärast vahetusime. See oli tarkust täis päev. 

Toomas Pranstibel tutvustas madusid ja sisalikke

 Sander:  Mees tuli koos oma madude ja sisalikega meie juurde. Ta tõi valge maisimao ja väikesed sisalikud. Ma sain ühe mao kätte võtta ja sisalike puudutada. Mehe sõber sai sinise mao käest hammustada. Mulle väga meeldis see päev.

Fotod on SIIN

3.klass külas Kohila Päästekomandos

Paul Patrik: Mina õppisin, et Päästeametis on raske töö. Sa pead olema tugev ja energiline, sest iga tööpäev on 24 tundi. Mina olin esimene laps meie klassist, kes hoidis voolikut üksinda.  See oli väga raske ja see voolik oli väike. 

Maria-Michele: Ma sõitsin täna Kohilasse. Terve klassiga läksime Päästekomandosse. Seal oli väga tore. Me vaatasime autot ja erinevaid asju. Pärast läksime vaatama maja sisse, nägime trennituba. Siis läksime õue. Seal saime joosta ja tulistada veega ühest asjast. See oli väga tore. 

Mirtel: Mulle jäi meelde, et kui me alguses jõudsime, siis tuli välja tuletõrjeauto garaažist. Siis tutvustati meile asju. Kui need asjad olid räägitud, siis läksime autosse. See oli lahe! Aga siis me hakkasime vett voolikust laskma. See oli raske aga tore. Siis me vaatasime jõusaali. Mu isa sõber töötab ka seal, aga ma ei tea, kas ta oli tööl või mitte, sest ma ei tunne teda. Oli tore päev!

Riko: Sain teada, et kunagi ei või üksinda tulle minna. Sain  teada, et uusi asju on nii palju Scanias. Saime vett lasta. Paul lendas peaaegu minema, aga õnneks mitte. Meile näidati, millega nad tavaliselt tööd teevad. Saime autosse  sisse minna. Tavalises autos on 9000 l vett ja paakautos 9000 l. Oli tore päev. 

Kert: Meil oli väga äge. Nägime autot ja varustust ja saime autos olla. Me lasime veega. See oli väga äge. Nägime veel nende maske ja jõusaali. Saime mingid paberid. Autos mahtus vett 3000 l vett ja teise autosse 9000 l. Kui me hakkasime ära minema näidati meile vilkureid ja kuulsime sireene. Tegime ühe pildi. Minul oli äge. 

Loore: Mulle meeldis, sest ta rääkis kõigest, mis seal autos on. Siis me läksime sisse ja vaatasime, kuidas ta riidesse pani ja läksime õue tagasi, et vaadata, kuidas ta vett voolikust laseb ja meie proovisime ka. Siis mängisime veidi ja saime vihikud. 

Christlyn: Meile räägiti päästeauto asjadest. Saime osasid asju proovida. Kõige raske asi oli see haamer, millega ust sai lahti lüüa. Pärast me vaatasime sees, kus meile näidati päästeameti asju, mis nad selga panevad. Pärast saime vett lasta. Voolik hakkas meid tagasi lükkama, kui kõvast lasid. Meile lasti tuletõrjeauto häält. See suur pauk oli nii kõva. Siis me jalutasime koolimajja ja saime natuke mängida. 

Urmas: Mulle meeldis see, et saime veetoruga lasta. Ma proovisin ilma abita. Vesi oli päris tugev. 

Klen Romet: Ma sain teada, et nad teevad erinevaid asju. Näiteks kustutavad tuld, päästavad veest, loomi august ja puu otsast. Saime erinevaid asju puutuda. See oli lõbus. Sees öeldi, et kõva hääl tuleb. Mõned kartsid, aga ei tulnud. Näitas hoopis meile riideid ja siis saime lasta vett.

Andero: Käisime Kohila Päästekomandos. Nägime päästeameti autosid ja tööriistu, millega kustutatakse tuld ja päästetakse inimesi, ka sissemurdmise asju. 

Oskar: Mulle meeldis kõik. Aga ma ei saanud ühte asja küsida. Taga oli ekraan ja soovisin teada, mida see tegi. Lõpp oli lahe. Nägime paljusid asju. Seal oli palju küsimusi, vett, tarkust. 

Siin on fotod

Tulekul

 11.aprill Toomas Prantsibel tutvustab roomajaid. 

15.aprill  Kohilas muinasjutuvestja Polina Tšerkassova "Siis kui puud rääkida oskasid"

18. aprill Jüriööjooks Kohilas kl 18.00. Kohustuslik!

22.-28.aprill VAHEAEG

29.aprill Öölugemine 

28.mai Õppekäik Olustverre

1.aprill, koolikotivaba päev

 

27.märtsil Rakvere teatris "Kessu ja Tripp"

 

Kokkuvõte 3.klassi juttudest: Tulime kooli nagu iga päev. Olime mingi 30 minutit ja siis tuli buss. Me istusime kõige taha poistega, seal oli lõbus. Bussis sai sõpradega rääkida. Rakverre sõitsime umbes tund ja pool. Kui olime kohal, siis osad käisid kohvikus ja osad käisid lihtsalt ringi. Algas etendus. Põhitegelased olid Kessu ja Tripp. Kessu oli tüdruk ja Tripp oli kloun.  Kessul oli sõber Tripp. Ta leidis raamatust klouni ja  nad tegid igasuguseid asju. Kessu soovis endale isa, sest tal ei olnud, kes temaga mängiks.  Mulle meeldis see koht, kui Kessu avastas raamatust Tripi. Me naersime, sest nad olid nii naljakad.  Nad käisid poes ja tahtsid süüa teha.  Poes leidsid nad kõvera joonlaua. Oli väga äge, kui nad tikkudega mängisid ja kuidas nad poemüüja vihaseks ajasid. Koos tahtsid nad teha head, aga alati juhtus halba.  Oli ka nutisõltlasest ema. Kahju, et Kessu ema pidi kogu aeg töö olema.  Kessule meeldis palju raamatuid lugeda. Kui ema tuli peale pahandust, siis Kessu sai kurjaks Trippi peale. Kessu sai nii vihaseks, et Tripp ei saanud isegi midagi öelda enda kaitseks. Tripp jäi kurvastusest haigeks. Lõvi tuli Kessu juurde ja rääkis, et Tripp on külmetanud ja nohune. Kessu hakkas muretsema, et on nii halb sõber. Lõpus nad leppisid ära. Tripp õpetas Kessule, et soovid täituvad alati.

 Etendus oli põnev. Teatris oli ka tore, aga vahepeal veidi igav. Tagasisõit kestis nii kaua, aga nalja sai ikka. Pärast saime kõik kohukese.  Oli väga äge päev ja tore käik. See oli parim päev! 

25.märtsil oli kohtumine kirjanik Helen Käitiga

Maria: Meie terve kool kohtus kirjanik Helen Käitiga. Ta näitas meile ühte filmi etendusest. Pärast poole luges meile ette katkendeid raamatutest. Mõned jutud olid kummitustest, teised lastest ja tuulelohedest. see oli väga põnev kohtumine.

 Salvestused  SIIN

Hageri karstialal

Parasjagu olid seal ka luiged

1.klass jalutas 21.märtsil uudistama

 

3.klass 21.märtsil

1.klass nädal aega varem

Lahtiste uste päev 16.märtsil

Lahtiste uste päev läks korda tänu kõigile osalejatele. Lapsed said toimetada klassiruumides, lapsevanemad tutvusid koolimajaga, said ülevaate Hageris toimuvast ning vastused tekkinud küsimustele. 

Lapsevanematele tutvustasime Hageri klasse esitlusega, sõna sai ja küsimustele vastas
direktor Marko Kaljuveer 

Lapsed said lahendada lihtsaid ülesandeid Bee-Bottidega, kirjutada tahvlile, kasutada erinevaid õppevahendeid

4.klass meisterdas koolitulijatele kingiks järjehoidjad. Iga laps valis ise endale koju minnes sobiva. 

Õpilased said  meisterdada paberist liblikaid ja igas klassis proovida tahvlile kirjutada.

Seinale lendas lisaks üks liblikas

Lahtiste uste päeva lõpetas ühine mänguring.
Laste mängurõõm ja lapsevanemate vestlused õpetajatega jätkusid peale sedagi. 

Räpina Aianduskooli sõbraprojekt “100 kingitust aianduskoolile”

Tegime ühise kingi Räpina Aianduskoolile. Meie koolimaja ümbritseb park, kus saame loodust avastada ja uurida, mängida ja õppida. Projekti raames valisime kõik Räpina Aianduskoolis õpitavad erialad ning asusime ühiselt tegutsema. Selle käigus saime ise ka targemaks. Teame nüüd kõiki erialasid, mida saab Räpinas õppida. Lisaks selgus, et ühe lapse vanaema on lõpetanud Teie kooli. 

Raamatu lõpus on meie traditsiooniline sünnipäevalapsele luuletuse  lugemine. Sel korral pühendasime selle Räpina Aianduskoolile.  

Tänud põneva väljakutse eest! Projektist lähemalt SIIN

Raamat: HAGERI KLASSIDE KINGITUS

Emakeelenädal

 

Tublid jutukirjutajad

Nutikad viktoriinis

Tublid raamatute lugejad

Ilus käekiri

Meie tegemised

 11.-15.märts Emakeelenädal

14.märtsil Kohilas etendus. Koolipäev Kohilas

25.märts Külas kirjanik  HELEN KÄIT

27.märts Rakvere teatris etendus "Kessu ja Tripp"

Ilusat Eesti VAbariigi 106. sünnipäeva!

Hageri klassides valmistutakse EV sünnipäevaks. Koolimaja kaunistab puu, mis valmis õpilaste ja nende vanemate poolt kujundatud kätest koos heade soovidega. 

Mõned perede soovid Eestile: Soovin, et Eesti loodus püsiks,  inimesed oleksid ausad, ei tuleks sõda, oleks vaba igaveseks. Soovin meile, et tulevik meil rahulik.  Palju häid inimesi! Rahu! Vaba Eesti on minu armas kodu.

 Elagu Eesti! 

Suusamatk 20.veebr

Stenver: Mulle meeldis seltskonnas suusatada.

Revo:  Mulle meeldis väga mäest alla sõit ja kakao.

Eevaliisa: Mulle meeldis see matk ja allalaskmine.

Kete: Minule meeldis avastada erinevaid käpajälgi ja pabulaid ja oli väga tore.

Tõnn:  Mulle meeldis kakao joomine ja suusatamine.

Mirt Lii: Mulle meeldis alla lastes libisemine jääl.

Rasmus: "Mulle meeldis suusatada ja süüa. Jää peal olime ka ja seal oli tore."

Sander: "Mulle meeldis suurest mäest alla lasta. Me käisime metsas ja grillisime vahukomme ja jõime kakaod."

Emilie Aurora: "Eilne suusamatk oli nii tore, me Rasmusega olime kõige ees. Õpetaja Riina määras meile pikema tee, aga me Rasmusega jõudsime ikka esimesena mäele. Seal mäe juures oli tohutu jääväli. Pärast suusatamist oli meil söömine ja me saime juua ka kakaod."

Karolina; Meil oli 2 tundi, peale seda võtsime suusad ja  läksime õue. Siis seisime rivis ja ees läksid 3. ja 4.klass, väiksemad tulid järele. Läksime suure ringiga. Sõitsime umbes 2 tundi. Ma sõitsin mäest alla. Jääd oli palju. Sõime näkse ja makarone katuse all õues ja ma jõin kakaod ja oma mahla. 

Sandra: Matk oli lahe! Seal nägime palju jänesepabulaid ja loodust.  Meie klassist oli matkal ainult 6 last: neli tüdrukut ja 2 poissi. Pärast matka läksime sööma, saime makarone, viinereid ja kakaod. Mul oli pärast kõht nii täis. Tahaks veel matkata! 

Christlyn: Me käisime kooliga suusatamas ja sõitsime mäest alla. Pärast me sõime ja grillisime viinereid. Jagasime sööki ja mängisime ja rääkisime juttu. 

Maria Michelle: Ma käisin suusamatkal ja meie sõitsime metsa. Pärast me jõudsime põllule, kus oli mägi. Terve kool sõitis sealt alla. Pärast me sõitsime kool tagasi. Siis me sõime lõunasööki. see toit oli nii hea, et ma sõin ära. See oli väga tore päev. 

Õpetajate fotod on siin