Öölugemine

Kete: Meeldis väga kirjanik Piret Jaaks ja filmi vaatamine.

Eevaliisa: Meeldis lugemine, filmi vaatamine ja koolimajas magamine.

Revo: Kirjanik ja tema jutud olid väga toredad. Koridori põrandal joonistamine oli vahva. See oli äge, kui õues hakkas vihma sadama ja et sai kaua üleval olla ja siis koolipäeva hiljem alustada.

Mirt Lii: Väga tore kirjanik oli, sai grillida, filmi vaadata, öösel lugeda ja kaua üleval olla.

Stenver: Meeldis joonistamine ja õues olemine

 3.h klass: Kogunesime terve kooliperega. Kõik pered sõitsid autodega kooli ette ja viskasid lapsed maha. Läksime klassi ja mängisime, tegime voodid, poisid mängisid jalgpalli. Ootasime kirjanikku. Suured poisid ja tüdrukud  tulid meile külla oma endist koolimaja vaatama. Nad viisid klaveri teise kohta tädi Elvi soovil. Kirjanik Piret Jaaks jõudis kl 19.00. Ta näitas meile oma raamatuid ja luges ette. Äkki ütles Oskar kõva häälega: “Kus on Paul?”. Õpetaja ehmus ja hakkas Pauli otsima. Paul ise ütleb selle kohta:” Ma ei tea midagi. Ma magasin.” Seega õpetaja leidiski ta magamas magamiskotis. Kui Paul jõudis kohtumisele kirjanikuga olid kõik rõõmsad.

Mulle meeldis, kui kirjanik näitas pilti ühest raamatust, kass oli seal joonistatud. Ta on kirjutanud 4 lasteraamatut ja mitmeid suurte raamatuid. Rasmus ütles, et see kirjanik on ta ema sõber. Piret Jaaks rääkis, et ta õppinud Kohilas ja ostis lapsena Mõisakooli majast nätsu, kus oli sees koomiks. Kirjanik on paljudes koolides käinud rääkimas ja ta oskab väga hästi lastega hakkama saada. 

Siis katsime ühise laua õue. Seal oli Oreo tort, küpsiseid, viinerid, vahukommid. muhvinid, maasikad ja viinamarjad, popcorn, arbuus, köögiviljasalat, joogid, grill ja Elvi, õpetajad ka lapsed. Lapsed läksid pärast mängima. Kiigel sai nalja, poisid tulid ka peale ja me lendasime nagu minema. Kahjuks sai Mirtel mängu käigus palliga vastu pead. Saime teada, et pall ei tohi lennata laste suunas ootamatult. Lõpuks hakkas vihma sadama. Vihma hakkas sadama, lapsed tuppa magama….

Sees me sõime ja mängisime. Rääkisime koos raamatutest. Leppisime kokku, et kl 23.00 on öörahu. Tegelikult meie poisid jäid päris hilja magama. Me viskasime poistega näppu iga asjaga: Kes paneb ukse kinni, mis multikat vaatame, kes tantsib jms. Tüdrukute madratsid tegid väga kõva häält. 2.klassi tüdrukud vaatasid meiega koos multikat. Oskar ja Urmas proovisid vaheldumisi Pauli patja. Kell 00.30 tegid poisid ukse peal sellist häält: “Uuuuu”, aga keegi vist ei kuulnud.  Tüdrukud ärkasid kl 6.00. Nad mängisid siis röövikuid. Naljakas oli see, et keegi norskas kuskil. 1.klassi õpetaja tuli meile ütlema, et oleksime tasem, sest nad soovivad veel magada. Hommikul oli madrats täitsa tühi. Me läksime koos sööma ja sõime krõbinaid ja popcorni, mängisime. Siis keegi ütles, et me peame asjad kokku panema, aga meil oligi juba.

Algas täitsa tavaline koolipäev. 

Emilie Aurora: Alguses kui ma kohale jõudsin ajasime me üksteist taga. Lõpuks väsisime me ära ja läksime tuppa. Varsti tuli kirjanik ja tutvustas meile palju raamatuid, mis ta oli teinud. Pärast läksime me kõik õue grillima, aga varsti hakkas vihma sadama ning läksime voodeid tegema. Mina ja Karolina olime nii elevil, et saime koos ühes klassis magada. Kahjuks oli Karolinal ainult matt, nii et ma lasksin tal magada endaga koos suurel täispuhutava madratsil. Pärast voodite tegemist kogunesime kõik ringi  ja me leppisime kokku ühised reeglid, siis hakkasime me draakoneid joonistama. Lõpuks oli aeg magama minna ja õpetaja pani meile filmi käima, pärast filmi jäime me magama kuigi mul ei tulnud eriti und. Järgmisel hommikul olime me esimesed, kes üles ärkasid. Hommikusöök oli imehea ja maitsev. Seejärel algasid tunnid.

Rasmus: Eile kell kuus õhtul algas minu koolil lugemisöö. Esimene asi, mida ma tegin oli see, et ma läksin õue jalgpalli mängima. Peale jalgpalli mängimist tuli meile külla kirjanik nimega Piret Jaaks.

Ta luges meile neli raamatut, kaks tükki ta luges täiesti ette. Pärast seda me hakkasime voodeid valmis panema, seejärel me läksime õue.

Õpetajad grillisid vorsti ning samal ajal lapsed mängisid õues. Tuppa minnes me tegime reeglid, siis ütlesid kõik mis raamatut nad loevad. Peale seda me läksime põhimõtteliselt magama ning vaatasime veel filmi voodis ning kell 11 õhtul pidid kõik magama jääma, kuigi mul ei tulnud und, sest mina ja minu kõrval olevad poisid tegime nalja.

Hommikul, kui me ärkasime üles me sõime. Päev oli tavalisest koolipäevast teistsugune. 

Muidu oli normaalne päev.

Sander: Meil käis külas kirjanik nimega Piret Jaaks. Ta luges ette enda raamatuid, näiteks Härra Maru mustikapood, Kadunud soki saladus ja Emme draakon. Ilm oli ilus ja jäime ööseks ja grillisime ka. Pärast rääkisime, mida keegi loeb ja mängisime õues. Mulle väga meeldis see päev!

Me vaatasime filmi ja magasime hästi. Ärkasime üles ja sõime hommikust ja panime ööbimisasjad kokku. Edasi jätkusid tunnid.

Piret Jaaksiga kohtumisest ja raamatust "Emme draakon" inspireerituna panid lapsed paberile ema või enda sees oleva tegelase.

FOTOD ON SIIN

ÖÖLUGEMISELE!

 29.aprillil toimub kauaoodatud öölugemine

• Kell 18.00 algab kogunemini koolimajja
• Kell 19.00 kohtumine kirjanik Piret Jaaksiga
• Ca kl 20.00 grillimine õues
• Mängud ja tegevused

Kaasas on magamistarbed ja isiklikud hügieenivahendid, pooleliolev raamat

Jüriöö orienteerumine Kohilas

Õpetajate fotod on SIIN

Külas muinasjutuvestja Polina

Rasmus: 15.04.2024 käis minu terve väike Hageri kool Kohila Gümnaasiumis, sest seal oli Polina, kes rääkis meile ühest muinasjutust nimega “Kui puud rääkida oskaksid”. Samal ajal ta isegi mängis, pille mis olid teistest riikidest toodud. 

Jut algas: Elas üks puu raidur, kes tahtis minna metsa puid maha raiuma, et saaks küttepuid. Esimene puu mida ta nägi oli suur ja tugev tamm, ta hakkas teda vaikselt raiuma, siis tamm ütles: ”Ära raiu mind maha, ma olen alles noor.” Kui ta läks teise puu juurde ütles see sama ja aina proovis ja proovis, aga iga puu palus mitte raiuda.

Siis tuli üks vana inimene ja ta küsis: ”Miks sa kurb oled?” Raidur ütles: “Ma tahan puid maha raiuda, aga kõik ütlesid midagi kurba ja ma ei raiunud mitte kedagi.” Vana inimene ütles, et nad on mu pojad ja selle eest, et sa ei raiunud neid maha on mulle sulle üllatus.

Ta andis talle  võlukepi.

Emilie Aurora: Kord elas üks puuraidur, kes oli helde südamega. Kord pidi ta minema metsa puid raiuma, läks metsa ja küll seal oli alles palju puid. Läks ühe suure tamme juurde ja hakkas raiuma, kui kuulis üht peenikest häält mis ütles: palun kulla mees jäta mind alles, mina alles noor, küll ma kasvan veel. Puuraiduril hakkas kahju ja jättis puu alles. Läks järgmise puu juurde ja kuulis jälle seda, et puu rääkis, et jätku mind alles. Nii ka kõik teised puud metsas. Puuraidur istus maha ja kurvasta, siis nägi mees, et puude tagant tuli kogu, kelle ümber tiirutasid liblikad ja jalgade ümber mängisid oravad ja hiired. Võõras mees tuli raiduri juurde ja ütles: “Aitäh kulla raidur, et säästsid mu lapsi!” “Mis sa ütled, ma säästsin ainult puid,” ütles raidur. “Kulla raidur ma olen Metsavana ja puud on mu lapsed.” Selle eest annan ma sulle võluvitsa, sa võid ükskõik mida soovida, aga sa ei tohi liiga ahneks minna muidu vits kaob ära. Mees ei uskund seda alguses, aga proovis ikka, ta soovis kuhja küttepuid ja järgmisel hetkel oli ta ees suur kuhi küttepuid. Mees oli imestunud, aga muutus õnnelikuks ja läks koju. Varsti sündis raidurile poeg, ajapikku muutus poeg ahneks ja kui ta oli veel vanem muutus ta veel ahnemaks ja nii edasi. Ühel päeval soovis poiss, et päike tuleks ja sügaks ta selga, aga päike hakkas kuldvihma sadama ja see vihm pani kogu ta varanduse põlema. Puud kariusid nii kõvasti, et kaotasid oma hääle ära. Sellest ajast peale ei oska puud enam rääkida, aga poiss ei olnud enam kunagi ahne.

Õppekäik Pakendikeskusesse

 Paul Patrik: Sõitsime hommikul Pakendikeskusesse. Teisel korrusel nägime videoid. Minu grupp läks vaatama, kuidas tehti prügikuubikuid. seal haises väga halvasti. Õues oli ka huvitav. Seal oli palju traktoreid ja ruum klaasi. Klaas viiakse kuskile, kus sellest saab midagi uut teha. Mina ei viska kunagi prügi maha. 

Mirtel: Käisime klassiga Pandipakendikeskuses ekskursioonil. Alguses räägiti meile, kuidas sorteerida prügi. Siis me läksime õue ja meile tutvustati, kuidas  tööstuses töö käib. Meile näidati ka ruumi, kus oli palju plekkpudeleid. Pärast seda me läksime vanalinna, kus tegime üheskoos pikniku. Hiljem saime kõik koos mängida ning jalutada. Kohila õpetaja rääkis meile lugusid Pika Hermanni tornist ja Paksust Margaretast. See oli väga tore ekskursioon. 

Sandra: käisime klassiga Pandipakendi keskuses. Seal räägiti meile, kui  kaua kestavad klaas, plekk ja plastpurk looduses. Näiteks plekkpurk kestab looduses 200-500 aastat. Pärast läksime sinna, kus tehakse neid kuubikuteks. Meile anti pastapliiats, kaart ja komm. meid oli kolm klassi, 2 olid pandikeskuses ja teised pargis. Pärast vahetusime. See oli tarkust täis päev. 

Toomas Pranstibel tutvustas madusid ja sisalikke

 Sander:  Mees tuli koos oma madude ja sisalikega meie juurde. Ta tõi valge maisimao ja väikesed sisalikud. Ma sain ühe mao kätte võtta ja sisalike puudutada. Mehe sõber sai sinise mao käest hammustada. Mulle väga meeldis see päev.

Fotod on SIIN

3.klass külas Kohila Päästekomandos

Paul Patrik: Mina õppisin, et Päästeametis on raske töö. Sa pead olema tugev ja energiline, sest iga tööpäev on 24 tundi. Mina olin esimene laps meie klassist, kes hoidis voolikut üksinda.  See oli väga raske ja see voolik oli väike. 

Maria-Michele: Ma sõitsin täna Kohilasse. Terve klassiga läksime Päästekomandosse. Seal oli väga tore. Me vaatasime autot ja erinevaid asju. Pärast läksime vaatama maja sisse, nägime trennituba. Siis läksime õue. Seal saime joosta ja tulistada veega ühest asjast. See oli väga tore. 

Mirtel: Mulle jäi meelde, et kui me alguses jõudsime, siis tuli välja tuletõrjeauto garaažist. Siis tutvustati meile asju. Kui need asjad olid räägitud, siis läksime autosse. See oli lahe! Aga siis me hakkasime vett voolikust laskma. See oli raske aga tore. Siis me vaatasime jõusaali. Mu isa sõber töötab ka seal, aga ma ei tea, kas ta oli tööl või mitte, sest ma ei tunne teda. Oli tore päev!

Riko: Sain teada, et kunagi ei või üksinda tulle minna. Sain  teada, et uusi asju on nii palju Scanias. Saime vett lasta. Paul lendas peaaegu minema, aga õnneks mitte. Meile näidati, millega nad tavaliselt tööd teevad. Saime autosse  sisse minna. Tavalises autos on 9000 l vett ja paakautos 9000 l. Oli tore päev. 

Kert: Meil oli väga äge. Nägime autot ja varustust ja saime autos olla. Me lasime veega. See oli väga äge. Nägime veel nende maske ja jõusaali. Saime mingid paberid. Autos mahtus vett 3000 l vett ja teise autosse 9000 l. Kui me hakkasime ära minema näidati meile vilkureid ja kuulsime sireene. Tegime ühe pildi. Minul oli äge. 

Loore: Mulle meeldis, sest ta rääkis kõigest, mis seal autos on. Siis me läksime sisse ja vaatasime, kuidas ta riidesse pani ja läksime õue tagasi, et vaadata, kuidas ta vett voolikust laseb ja meie proovisime ka. Siis mängisime veidi ja saime vihikud. 

Christlyn: Meile räägiti päästeauto asjadest. Saime osasid asju proovida. Kõige raske asi oli see haamer, millega ust sai lahti lüüa. Pärast me vaatasime sees, kus meile näidati päästeameti asju, mis nad selga panevad. Pärast saime vett lasta. Voolik hakkas meid tagasi lükkama, kui kõvast lasid. Meile lasti tuletõrjeauto häält. See suur pauk oli nii kõva. Siis me jalutasime koolimajja ja saime natuke mängida. 

Urmas: Mulle meeldis see, et saime veetoruga lasta. Ma proovisin ilma abita. Vesi oli päris tugev. 

Klen Romet: Ma sain teada, et nad teevad erinevaid asju. Näiteks kustutavad tuld, päästavad veest, loomi august ja puu otsast. Saime erinevaid asju puutuda. See oli lõbus. Sees öeldi, et kõva hääl tuleb. Mõned kartsid, aga ei tulnud. Näitas hoopis meile riideid ja siis saime lasta vett.

Andero: Käisime Kohila Päästekomandos. Nägime päästeameti autosid ja tööriistu, millega kustutatakse tuld ja päästetakse inimesi, ka sissemurdmise asju. 

Oskar: Mulle meeldis kõik. Aga ma ei saanud ühte asja küsida. Taga oli ekraan ja soovisin teada, mida see tegi. Lõpp oli lahe. Nägime paljusid asju. Seal oli palju küsimusi, vett, tarkust. 

Siin on fotod

Tulekul

 11.aprill Toomas Prantsibel tutvustab roomajaid. 

15.aprill  Kohilas muinasjutuvestja Polina Tšerkassova "Siis kui puud rääkida oskasid"

18. aprill Jüriööjooks Kohilas kl 18.00. Kohustuslik!

22.-28.aprill VAHEAEG

29.aprill Öölugemine 

28.mai Õppekäik Olustverre

1.aprill, koolikotivaba päev

 

27.märtsil Rakvere teatris "Kessu ja Tripp"

 

Kokkuvõte 3.klassi juttudest: Tulime kooli nagu iga päev. Olime mingi 30 minutit ja siis tuli buss. Me istusime kõige taha poistega, seal oli lõbus. Bussis sai sõpradega rääkida. Rakverre sõitsime umbes tund ja pool. Kui olime kohal, siis osad käisid kohvikus ja osad käisid lihtsalt ringi. Algas etendus. Põhitegelased olid Kessu ja Tripp. Kessu oli tüdruk ja Tripp oli kloun.  Kessul oli sõber Tripp. Ta leidis raamatust klouni ja  nad tegid igasuguseid asju. Kessu soovis endale isa, sest tal ei olnud, kes temaga mängiks.  Mulle meeldis see koht, kui Kessu avastas raamatust Tripi. Me naersime, sest nad olid nii naljakad.  Nad käisid poes ja tahtsid süüa teha.  Poes leidsid nad kõvera joonlaua. Oli väga äge, kui nad tikkudega mängisid ja kuidas nad poemüüja vihaseks ajasid. Koos tahtsid nad teha head, aga alati juhtus halba.  Oli ka nutisõltlasest ema. Kahju, et Kessu ema pidi kogu aeg töö olema.  Kessule meeldis palju raamatuid lugeda. Kui ema tuli peale pahandust, siis Kessu sai kurjaks Trippi peale. Kessu sai nii vihaseks, et Tripp ei saanud isegi midagi öelda enda kaitseks. Tripp jäi kurvastusest haigeks. Lõvi tuli Kessu juurde ja rääkis, et Tripp on külmetanud ja nohune. Kessu hakkas muretsema, et on nii halb sõber. Lõpus nad leppisid ära. Tripp õpetas Kessule, et soovid täituvad alati.

 Etendus oli põnev. Teatris oli ka tore, aga vahepeal veidi igav. Tagasisõit kestis nii kaua, aga nalja sai ikka. Pärast saime kõik kohukese.  Oli väga äge päev ja tore käik. See oli parim päev!