VENINUD KÕRVAD.
Elasid kord isa ja ema. Neil oli igav ja nad otsustasid metsa minna lemmiklooma otsima. Vastu tuli jänes, kes oli nii armas, et mees ja naine läksid omavahel tülli. Mees haaras loomakesel jalgadest ja naine kõrvadest. Sikutasid, mis nad sikutasid,väle jänes pistis ikka kätevahelt jooksu metsa poole.Mees ja naine jäid tühjade kätega. Sellest ajast peale elab jänes ikka veelmetsas, ainult kõrvad on nüüd pikemad.
KUIDAS SIIL ENDALE OKKAD JA NIME SAI
Elas kord üks nimeta loom. Ta sarnanes mutile või rotile ja natuke isegi hiirele. Kui keegi tema käest küsis,mis loom sa oled, vastas ta alati,et ei tea . Tal ei olnud ühtegi sõpra ning oli kõikide naerualune. Ühelpäeval läks nimeta loom kuuse alla puhkama ja uinus. Ärgates oli ta peal kuuseokkad,mis ei tahtnud küljest ära tulla. Suurest häbist otsustas ta metsast lahkuda.Metsateel kohtus ta metsakuninga - karuga. Karu vaatas teda imestunult ja hüüatas: " Oh, sa pühamets, milline imekaunis siil sa oled". Ta kutsus siili endaga kaasa. Sellest ajast ongi siilil okkad.
KUIDAS VÕILILL ENDALE NIME SAI
Elas kord üks lill, kes ei teadnud, mis ta nimi on. Ta kasvas murus maja ja aida vahel.Keegi ei pannud teda tähele. Ühel päeval tuli taluperenaine, käes kauss isetehtud võiga.Lille juures ta komistas ja kauss kukkus lillele pähe. Nüüs sai lill omale ilusa kollase õie. "Oi, näe võilill," ütles perenaine Sellest ajast ongi lillel selline nimi.
NINASARVIK
Elas kord üks ninasarvik.Tal ei olnud mängukaaslast. Põllul kohtas ta lõvi ja kutsus ta maadlema. Lõvi oli nõus ja läkski matšiks. Lõvi hammustas ninasarviku nina.Ninasarvikule jäi kaks hammast nina külge. Sellest ajas ongi ninasarvikul nina peal kaks sarve.
No comments:
Post a Comment