Ämari lennubaasis

1.kl arvas: 

Karl Roomeo – lennukid ja helikopterid olid ägedad.

Kristofer - eriti vahva oli päästemasinates istumine, neist lasti välja vett, tekkis vahva vikerkaar. Huvitav oli teada saada, et esmaspäeviti ja reedeti vanasti ei lennatud lennukiga.

 Bussijuht eksis ära.

Kärol – hävitajate maandumine oli võimas ja vali. Helikopteri häire pandi tööle – see oli kõrvulukustav.

Piknik lennuvälja kõrval oli magusalt võrratu, arvas Karl Roomeo.

Kaspar Taavet – kogu päev oli vahva. Eriti vahva oli hävitajate maandumine.

Elisabeth – helikopterite õppusel  jäeti mootor seisma.

Tore oli palju pilte teha.

Saime veelkord aru, et kokkulepped ja reeglid on alati ja igal pool väga tähtsad.

Maria – vikerkaar oli kõige ilusam.

Konstantin – mulle meeldisid päästeautod ja kõik lennukid.

Artjom – nägin esimest korda nii lähedalt lennukit ja helikopterit ja sain neid katsuda.
Selle veega, mis päästemasinast välja lasti, oleks saanud 15 korda vannis käia.

2.kl meenutused: Käisime  Ämaris lennukeid vaatamas. Üks sõjaväelane sõitis lennubaasi territooriumil meiega bussis kaasa. Kõik, kes meile rääkisid ja midagi tutvustasid olid sõjaväeriietes, ainult päästekomando mehel olid hõbedased kaitsepüksid. Esimene sõjalennuk, mida me nägime oli „Sinine Esmaspäev“.  Sellega sai aidata inimesi ja pakke  alla lasta langevarjuga ning teha langevarjuhüppeid. Nägime NATO hävitajaid väga lähedalt. Sain teada, mis tähendab katapulteerumine. Õues sõitsid lennukid nii kiiresti! Lennukid olid taevas väikesed, kuid maas suured. Vaatasime angaaris kahte  helikopterit. Üks sõjaväelane tegi helikopteriga õppust: lülitas õhus mootori välja ja enne maad lülitas uuesti sisse. Nägime  vikerkaart, sest päike paistis ja päästeautost lasti vett.  Küll see oli ilus vaatepilt! Ämaris on väga tähtis distsipliin. See tähendab reeglitest kinnipidamist ja sõnakuulelikkust.  Pidime oma rühmaga koos kõndima.  Saime ühe õppetunni: kõik poisid läksid jooksuga bussi, mispeale ohvitser hõikas: "Seis, tagasi!" Tagasisõidul nägime sõjaväe kolonni.