Muuseumitunnid Tallinnas.

4. klass: Päev algas rõõmsalt. Esimesena läksime Niguliste muuseumi. Rääkisime seal ajaloost, Tallinna pommitamisest 9. märtsil 1944, sest kirik sai ka pommi tabamuse. Kirik taastati kui kontserdisaalina, sest kirikuna teda ei tohtinud sel ajal taastada. Giid rääkis meile põneva loo organistist ja muumiast. Nägime seal ka kuulsat „Surmatantsu“ maali, kus luukered tantsivad inimestega. Meile anti töölehed ja kõigile meeldis otsida tegelasi piltide pealt. Rääkisime headest ja halbadest inimestest ning joonistasime neid. Muuseumis oli ka tuntud püha Kristoforuse kuju, selle tunneme ära, et tal on jalad vees ja laps õlgadel. Kõik lapsed said helistada kiriku kella. Edasi läksime Teatri ja Muusikamuuseumi. Seal rääkisime peamiselt Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise  traditsioonidest. Meile olulistest asjadest näiteks paraad, hümn, vapp, lipp ning laulupidu. Läksime paksu müüri seest mööda treppe üles torni, kust nägime aknast Pika Hermanni torni ja Kiek in de Köki torni. Saime teada, et esimene laulupidu toimus 1869.a. Veel saime teada, et Eesti riigilipp langetatakse päikeseloojangul Gustav Ernesaksa loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“ viisi saatel. Kuulasime väntorelilt Eesti hümni  ja proovivime ise väntorelit ringi ajada.Pärast läksime veel kohvikusse „Pagaripoisid“. Seal tegime suu magusaks. Ja nii mööduski meie tore päev.

Kirjutasid Liisi, Lauri, Janete ja Paul.

3.kl päevast: Krete Liis: Meie klass käis koos 2. ja 4.klassiga muuseumites. Niguliste muuseumis oli suur orel. Seal oli veel palju vanaaja asju. Me lõime ühte kella ja see oli kõva, väga, väga kõva Muusikamuuseumis oli ka orel, aga see oli väntorel. Sealt pealt sai vändata Eesti hümni. Me kuulasime ja laulsime seistes Eesti V hümni ja ka eelmist hümni ning Lipulaulu. Pärast tegime koos 2 pärga Eestile kingiks.Maarja: Niguliste muuseumis rääkis üks naine meile kirikust ja sellest, mis seal on juhtunud. Saime  palju targemaks. Muusikamuuseumis räägiti meile Eesti ajaloost ja saime leierkasti mängida..Enrico: Kõigepealt  läksime Niguliste muuseumisse. Seal kuulsime kahte legendi, nägime muumia hauaplaati, maali, mille nimi on "Surmatants", saime joonistada ja otsida pilti (paari kaupa anti tööleht ühe motiiviga maalist). Edasi läksime  Muusikamuuseumi, kus me saime katsuda väntorelit, nägime aknast Pika Hermanni torni ja Toompead. Robert:  Üks muuseum oli vana kirik ja teises olid klaverid. Selles kirikus oli kummitanud.  Leonti: Käisime Tallinnas muuseumites. Üks neist oli mittetöötav kirik. Üks tädi ütles, et kiriku keldris on muumia. Kirikus olid salakäigud, kuhu sai sõja ajal peita ja üks, kuhu paned toitu. Oli ka selline käik, mille sees oli kell. Oli ka kapi moodi asi, mille peal olid pildid. Marie:  Ma ärkasin hommikul. Tähtis oli see, et ma sain kaua magada. Siis läks emme tööle ja viis õe lasteaeda. Ma vaatasin tahvelarvutist mitu Kättemaksukontori osa. Need olid põnevad! Siis jäin magama. Ma nägin unes, et läksin koos teistega muuseumisse ja seal oli kõike, mida soovida. Kui ma üles ärkasin läksin õue. Kui ema, isad ja õde koju jõudsid, siis ma õppisin ja läksin rõõmsalt magama.  Järgmine päev vaatasin koos teistega pilte Tallinnas käigust ja olin veidi kurb, et natuke haige olin.

2.klass: Liisbet: Mulle meeldis Niguliste muuseum. Seal otsisime Kristoferiga koos pilte. Nägime kuulsat Surmatantsu maali. Kirikukell pani kõrvad kinni.

Maria: Nigulistes meeldis mulle Käroliga pilte otsida. Tore oli näha muumia hauaplaati. Kaspar: Programmis Hea ja halb saime  teada, et  inimese välimus võib petlik olla.  Seal olid uhked rikaste inimeste vapid. Ka kujud ja Jumal  olid olemas.

Muusikamuuseumis oli samuti tore. Kuulsime nii vana kui uut Eesti hümni. Käisime linnamüüri tornis, meisterdasime paberist pärja.Meile kingiti Eesti lipu värvidega rinnanõel.

Kärol: Juba rongiga sõites olin väga elevil. Enne kui kirikusse jõudsime, jalutasime läbi vanalinna. Muuseumites räägiti meile palju põnevaid lugusid. .  Käisin esimest korda Niguliste kirikus. Üks hertsog unustati keldrisse 115 aastaks. Kui ta seal avastati, oli ta muutunud muumiaks. Algul said inimesed teda näha Lumivalgekese kirstus, hiljem maeti ta kiriku alla. Nüüd on näha vaid hauaplaat. Lahe oli joonistada häid ja halbu inimesi. Muusikamuuseumis laulsime Eesti hümni.  Nägime ja saime ka vändata väntorelit.  Eesti hümn kostis sealt hoopis teistsugusena.

Jõudsime käia ka Pagaripoiste kohvikus, kus saime suu magusaks.

Kristofer:  Sain näha kiriku müüris salakäiku. Mul on kirikus kaitseingel – Kristoforus. Legend räägib, et Kristoforus aitas inimesi üle jõe tassides neid seljas. Ükskord kandis ta üht väikest poissi, kes keset jõge muutus väga raskeks. Tuli välja, et see on Jumala poeg Jeesus Kristus, kes kandis terve maailma raskust. Skulptuuril oligi näha Kristoforuse seljas maakera.

See päev jääb mulle hästi meelde, sest sõitsin esimest korda rongiga.

Konstantin: Mulle meeldis rongiga sõita, sest see oli mul esimene kord. Vaatasin rongis, mitu km tunnis rong sõidab – 90km/h, 73km/. Mulle meeldis muuseumis käia. Seal olid põnevad salakäigud, muusikaasjad,  kirikumaalid. Pagaripoiste kohvikus käisin esimest korda.