Sügist otsimas

Suve viimasel päeval oli meil matkapäev.

1.kl kirjutas matkast:

HOMMIKUL VIIS MEID BUSS KOOLIMAJAST MATKALE, SIIS HAKKASIME KÕNDIMA. ÕPETAJA RÄÄKIS MEILE MÄNDIDEST JA OKSTEST.  ME NÄGIME TEE ÄÄRES ERINEVAID TAIMI.  KÕNDISIME JA KORJASIME KÄBISID, ÕUNU, LÄKSIME EDASI MÕISASSE. SEEJÄREL LUGESIME, MIS MÕISA EES SILDIL KIRJAS OLI JA KUULASIME KUIDAS ENRICO MEILE MÕISAST LUGES. TEISEL POOL TEED OLI VANA KAEV JA KUNAGI OLI SEAL KA TIIK. ÕPETAJA TEGI MEILE VÕIDUJOOKSU VIINAKÖÖGINI JA TAGASI. ÜKS TÄDI TULI JA RÄÄKIS MEILE MÕISAST JA SELLEST, ET KELDRIS OLI ÜKS SURNUD KITS. MÕISAS VAATASIME ERINEVAID PILTE JA JÕIME PIPARMÜNDITEED. PEALE SEDA LÄKSIME ÕUE JA TEGIME LUMIVALGUKESE ETENDUST. SEEJÄREL HAKKASIME KOOLIMAJJA TAGASI KÕNDIMA. KIVIMÜÜRI ÄÄRES TEGI ÕPETAJA MEIST PILTI. TAGASI LÄKSIME TEIST KAUDU, KÕNDISIME SUTLEMA LASTEAIAST MÖÖDA, NÄGIME SURNUAEDA JA VALGET SEENT. ENRICO NÄITAS MEILE OMA KOOLITEED. LÕPUKS JÕUDSIME KOOLI TAGASI.  MEILE VÄGA MEELDIS MATK, AGA JALAD VÄSISID ÄRA JA OSADEL SAID JALAD MÄRJAKS. MATKAL OLI TORE JA VAHVA.

2.klass ja õpetaja kirjutasid matkast: 

Oli ilus päikeseline hommik. Läksime kooliga matkama. Hommikul kogunesime kooli ette. Koolibuss viis meid matka algusesse Lümandu teeotsa. Korjasime puulehti ja vaatlesime loodust. Tegime peatuse raiesmiku juures ja rääkisime raiesmikust. Sinna olid kasvama jäetud männid, mis olid seemnepuud.

Teel tegime veel peatusi. Vaatasime vana kuuske ja mändi, sarapuupõõsast ja metsistunud õunapuud. Õpetaja tutvustas ka põdrakanepit. Saime teada, et kevadel on põdrakanepi võrsed kasulikud ja salatiks sobiv materjal, suvel korjatud õitest saab teha teed, suvel matkates saame natukene toitu põdrakanepi varrest.

Lõpuks jõudsime Sutlema  mõisa juurde. Nägime vana viinakööki. Õpetaja Virve Õunapuu näitas meile mõisahoonet ja rääkis seal elanud inimestest. Jõime teed ja tegime väikese näidendi. Õp Virve rääkis meile ka muumiast, mida leiti mõisa keldrist. Veel rääkis ta meile maalidest, mis olid mõisa seintel.

Seejärel läksime väravatorni juurde. Tegime seal pilte.

Teel kooli imetlesime tee ääres kasvavaid seeni ja korjasime puulehti.

Oli tore matkapäev, see meeldis meile kõigile.


3.klass kirjutas matkast: 

Sügise puhul otsustasime minna lõbusale matkale. Alguses kogunesime koolis ja sõitsime sealt  bussiga Lümandu teeristile ning alustasime matka mööda metsavaheteed.

Tihti peatusime ja õpetajad rääkisid taimedest, raiesmikust, puudest, korjasime õitsvaid taimi, leidsime metsistunud õunapuu. Igaüks võis puult võtta ühe õuna. Liisbeti arvates oli õun veidi hapu, aga samas hea.

Peagi jõudsime Sutlema mõisa juurde. Enrico luges meile stendilt mõisa kohta. Osa mõisast on 500, osa  250 aastat vana. Artjomile meeldis väga kogu kooliga vana viinaköögi juurde joosta. Peagi tuli Virve Õunapuu, kes   jutustas meile pikemalt mõisast. Ta jutustas ka, et see mõis on rändava kunstniku kodu. Seinal rippus maal Hageri kirikuõpetaja tütrest Frederikest. Elisabeth arvas, et see maal jõllitab teda.

 Kõigile meeldis juua mõisas kuuma piparmünditeed. Mõisapäeva lõpuks saime näidelda.  Valisime seitse pöialpoissi 1. ja 2. klassist, kurja võõrasema Käroli, neli Lumivalgekest ja rüütli Karoli.  Kärol: see oli veidi piinlik, sest  kartsin teiste ees esinemist, aga samas oli ka tore. Kaspar: minule meeldis etendus väga, sest sai palju nalja ja esinejad olid ägedad. Elisabeth arvas: muidu julged lapsed lõid etenduse ajal araks. Liisbet: olin Lumivalgeke ja mulle meeldis etendus väga.

Pärast etendust tänasime Virve Õunapuud ja alustasime koduteed. Kõndisime Maria tädi majast mööda ja jõudsime väravatorni juurde. Liisbet: vanasti tulid inimesed hobustega väravatorni, tallipoiss võttis hobustelt rakmed ära ja viis inimesed hobusega kaldteest väravatorni  teisele korrusele pidutsema.

Torni juures tegime palju pilte.

Pärast pildistamist liikusime Hageri poole. Teel nägime Sutlema lasteaia aias Liisbeti ja Käroli õde. Kõndisime edasi kooli poole. Tee peal lõikasime läbi karstialalt. Selle karstiala alt jookseb läbi maa alune jõgi.

Meil oli väga tore teadmisi täis päev.

4.klass kirjutas matkast: 

Käisime matkamas. Kõigepealt sõitsime natuke aega bussiga kuskile metsa. Bussijuht lasi meid maha ning sõitis ise minema. Leidsime natuke edasi minnes raiesmiku. Hakkasime  kõndima vanaaegse mõisa poole.  Tee peal  nägime õunapuud ja võtsime õunu. Seal pidi kunagi olema talukoht. Tüdrukud kiusasid tee peal Robertit ja Karolit, sest pidasid neid lihtsalt enda turvameesteks. No ja siis paistiski Sutlema mõis. Enne mõisa minekut jooksime viinaköögini ja tagasi. Siis tuli Virve Õunapuu ja lubas sisse minna.  Saime teada, et mõis koosnes  kunagi 11 hoonest. Meie arvates sai mõisas  4.klass  istuda VIPide  koha peal: uhkel diivanil laua ääres.  Jõime kuuma ja maitsvat piparmünditeed. Sellega oli veidi tegemist, sest algul unus pistik seina panemata ja siis veel sisselülitamata. Aega võttis, aga asja sai! Pärast, kui mõisast välja tulime mängisime etendust “Lumivalgeke”. Mõisa maja kõrval oli uks, millest sai keldritesse ja sealt leiti kunagi kitse muumia. Nägime ka vana väravatorni, mille sees kajas.

Tagasiteel korjasid paljud lapsed sügislehti. Meist möödus tuletõrjeauto, nad andsid signaali ja lehvitasid.  Saime teada, kus asub Enrico maja ning käisime tema igapäevasel  kooliteel Sinna tee äärde jäi karstiala. Nägime oravat, väikest koera, suurt koera ja palju erinevaid puid ning taimi.

Siis jõudsimegi tagasi Hageri koolimajja ning enne tegime veel selfiesid. Kõht oligi juba tühjaks saanud ning toit maitses hästi. Kõigil oli hea tuju. Matkata on vahva!

FOTOD MATKAST