6.nov vaatasime koos DVD-d "Keskkonnake ruttab appi"
7.nov käisime Rapla Jäätmejaamas
Õpilased kirjtasid sellest käigust:
Mihkel: Kuna koolis on käimas keskkonnanädal, siis 6.nov käisime Rapla Jäätmejaamas, kus tutvusime jäätmete ümbertöötlemisega. Ringkäigu tegi meile Romet Vaino. Tema näitas ja seletas, mis saab jäätmetest, mida tuuakse jaama. Raplasse saab tuua ohtlike jäätmeid, kumme, rehvie, puitu, toidujääke ja muud alates aastast 2004. Kõige rohkem meeldis mulle suur kaal, kuhu prügiauto sõidab koormaga peale ja arvuti näitab täpse prügi kaalu. Teine huvitav seade oli see, kus toodud prügi läks võimsa pressi alla. Pressi kõrval maas leidus palju huvitavaid asju. See tegi asja põnevaks. Kui ringkäik oli läbi, läksime tagasi kooli. Arvan, et jäätmejaamad on väga kasulikud. Nii jääb vähem prügi maha ja metsadesse. Jäätmejaamu võiks olla rohkem!
Oliver: Mulle meeldis jäätmejaamas väga. Sain sealt uusi teadmisi ja seda, et prügi ei tohi maha visata. Ohtlike aineid ei tohi metsa visata, sest need on mürgised. Jäätmejaama tuuakse metalli, saastunud mulda, gaasipudeleid, makrofleksi pudeleid jmt Seal sorteeritakse kõik asjad ära, mis tuuakse.Igal prügil on oma koht. Sellistes kohtades võiks veel käia.
Sander: Hommikul tegime matemaatika tunni, aga see jäi poolikuks, sest täpselt pool üheksa tuli buss ja asusime teele. Mina läksin kõige taha. Rääkisin seal õpetajaga legodest ja metsa alla visatud prügist. Kui me jutu lõpetasime, siis läks veel 20 min ja jõudsimegi Raplasse Jäätmejaama. Esimesena käisime soojas ruumis, mille sees oli arvuti, mis näitas, kui palju auto koos prügiga kaalub. Edasi läksime sinna, kus olid ohtlikud jäätmed. Vaatasime veel, kuidas prügist mulda tehakse, asju väiksemaks pressiti, laujuppide hunnikut, pressi,vanade masinate juppe. Oli põnev näha, kuidas prügi käideldakse ja saime teada, miks on vaja kodus prügi sorteerida. Väga õpetlik käik oli, ainult väga märjaks saime.
Rene: Täna oli meie koolis eriline päev. Kõik Hageri kooli toredad lapsed panid riided selga ning läksid bussi peale. Õpetajad pidid meie kilkamist kannatama kuni me Raplasse sõitsime. Mulle tundus, et bussijuhile see ei meeldinud. Jäätmejaama jõudes kogusid õpetajad meid kokku. Mees nimega Romet rääkis meile jäätmejaama tähtsusest. Ma sain teada, et jäätmejaama all oli kunagi prügila, sellest oli mälestuseks prügihunnik, mis oli küngas. Läksime kuuri, kus olid ohtlikud jäätmed. Keegi rumal oli sinna viinud külmkapi.
Sain teada, et jäätmejaamas puhastatakse peale prügi ka saastunud pinnast.
Mehis: Me läksime ka mulla lagundamise kohta, kus on torud, millest liigub hapnik mulla alla, et bakterid saaksid oma tööd teha. Sinna meid väga lähedale ei lastud.
Kätriin: Tean, et biojäätmed lähevad mullaks ja seda kasutatakse taimede kasvatamiseks. Prügist saab teha toredaid asju. Näiteks Solarise juures on õuepingid, mis on tehtud vanadest mobiiltelefonidest. Õppisin seda, et prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine on oluline, sest muidu me ei mahuks varsti planeet Maale enam ise ära.
Mark lõpetas oma jutu nii: ÄRGE VISAKE PRÜGI LOODUSESSE!
Teisipäeval, 18. detsembrilil käisime külas Eesti Maaviljeluse Instituudi taimebiotehnoloogia osakonnas. Tutvusime teadusasutuse tegemistega ja vaatasime kartulinäitust. Meid võttis vastu Eesti tuntud kartuliasjatundja, vanemteadur Viive Rosenberg. 
Kingituseks saime brošüürid „Kartul ilus, hea ja kasulik" ja "Avasta kartul uuesti“. Igaüks sai kaasa ka tumelillasid mugulaid, et koduseid üllatada.
rääkis Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu jõulude ootusest, headusest, kiriku sümbolitest ja paljust muust, mis õpilasi huvitas.
on jäänud mälestus 4.kl Oliverile, kes leidis datlipalmi seemne ning külvas selle potti. Selline on siis aasta aega kasvanud taim.
