Wednesday, February 24, 2016

EESTI VABARIIGI SÜNNIPÄEV

KÕIGI LASTE SOOVID  ON PÕIMITUD
 ÜHISELT TEHTUD  PÄRGADESSE
Eestimaa  on tore maa
siin elan ma.
Eestimaa on väike
ise olen  ka väike.
Inimesed lahked, head
kõigil rõõmsad näod peas.
Sinine, must ja valge -
need meil kõigil selged.
autor Karol

Eesti minu   sünnimaa.
See  on üks suur künnimaa.
Siin  on palju leiba tehtud.
Kõhtudesse kõik need pandud.
autor Enrico



Eesti on tore koht.                                               Eesti on tore,
Seal pole mure, oht.                                            siin muresid pole.
Sinine on kodutaevas,                                         Kell tiksub tikk-tikk-tikk
must on meie mullapind,                                     ja ema kutsub Mikk-Mikk-Mikk.
valge puhtus, lootus, rahu.                                   Tule koju kohe,
Värvid rõõmustavad mind.                                   Eestimaal on muhe. 
autor  Liisbet                                                        autor Elisabeth



On  üks   maa, see mu isamaa
kallis EESTIMAA.
Siin  on lilli, mis armsad kõigile.
Siin  on lind, keda  kõik austavad.
Kool on  siin nii vahva  ja  lõbus.
Ma austan oma isamaad ja
kodu, mis  mul andnud ta.
autor  Marie


Minu väike Eestimaa,
Oled lahe väike maa.
Homme on Sinu sünnipäev,
Head sünnipäeva Sulle!
autor Konstantin




Friday, February 19, 2016

EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE

Teisipäeval so 23.veebruaril sõidavad õpilased hommikul otse Kohilasse. SELGA PIDULIK RIIETUS!
  • 1.tunni ajal toimub viktoriin, kus osaleb igast klassist 5-liikmeline võistkond. 
  • 11.45 Kogunemine Kooli tänavale
  • 11.55 Liigume miitingule Vabadussamba juurde.
  • 12.50 väljuvad kõikidel suundadel õpilasliinide bussid. Hilisematel kellaaegadel bussid ei välju

Muuseumitunnid Tallinnas.

4. klass: Päev algas rõõmsalt. Esimesena läksime Niguliste muuseumi. Rääkisime seal ajaloost, Tallinna pommitamisest 9. märtsil 1944, sest kirik sai ka pommi tabamuse. Kirik taastati kui kontserdisaalina, sest kirikuna teda ei tohtinud sel ajal taastada. Giid rääkis meile põneva loo organistist ja muumiast. Nägime seal ka kuulsat „Surmatantsu“ maali, kus luukered tantsivad inimestega. Meile anti töölehed ja kõigile meeldis otsida tegelasi piltide pealt. Rääkisime headest ja halbadest inimestest ning joonistasime neid. Muuseumis oli ka tuntud püha Kristoforuse kuju, selle tunneme ära, et tal on jalad vees ja laps õlgadel. Kõik lapsed said helistada kiriku kella. Edasi läksime Teatri ja Muusikamuuseumi. Seal rääkisime peamiselt Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise  traditsioonidest. Meile olulistest asjadest näiteks paraad, hümn, vapp, lipp ning laulupidu. Läksime paksu müüri seest mööda treppe üles torni, kust nägime aknast Pika Hermanni torni ja Kiek in de Köki torni. Saime teada, et esimene laulupidu toimus 1869.a. Veel saime teada, et Eesti riigilipp langetatakse päikeseloojangul Gustav Ernesaksa loodud laulu „Mu isamaa on minu arm“ viisi saatel. Kuulasime väntorelilt Eesti hümni  ja proovivime ise väntorelit ringi ajada.Pärast läksime veel kohvikusse „Pagaripoisid“. Seal tegime suu magusaks. Ja nii mööduski meie tore päev.
Kirjutasid Liisi, Lauri, Janete ja Paul.


3.kl päevast: Krete Liis: Meie klass käis koos 2. ja 4.klassiga muuseumites. Niguliste muuseumis oli suur orel. Seal oli veel palju vanaaja asju. Me lõime ühte kella ja see oli kõva, väga, väga kõva Muusikamuuseumis oli ka orel, aga see oli väntorel. Sealt pealt sai vändata Eesti hümni. Me kuulasime ja laulsime seistes Eesti V hümni ja ka eelmist hümni ning Lipulaulu. Pärast tegime koos 2 pärga Eestile kingiks.Maarja: Niguliste muuseumis rääkis üks naine meile kirikust ja sellest, mis seal on juhtunud. Saime  palju targemaks. Muusikamuuseumis räägiti meile Eesti ajaloost ja saime leierkasti mängida..Enrico: Kõigepealt  läksime Niguliste muuseumisse. Seal kuulsime kahte legendi, nägime muumia hauaplaati, maali, mille nimi on "Surmatants", saime joonistada ja otsida pilti (paari kaupa anti tööleht ühe motiiviga maalist). Edasi läksime  Muusikamuuseumi, kus me saime katsuda väntorelit, nägime aknast Pika Hermanni torni ja Toompead. Robert:  Üks muuseum oli vana kirik ja teises olid klaverid. Selles kirikus oli kummitanud.  Leonti: Käisime Tallinnas muuseumites. Üks neist oli mittetöötav kirik. Üks tädi ütles, et kiriku keldris on muumia. Kirikus olid salakäigud, kuhu sai sõja ajal peita ja üks, kuhu paned toitu. Oli ka selline käik, mille sees oli kell. Oli ka kapi moodi asi, mille peal olid pildid. Marie:  Ma ärkasin hommikul. Tähtis oli see, et ma sain kaua magada. Siis läks emme tööle ja viis õe lasteaeda. Ma vaatasin tahvelarvutist mitu Kättemaksukontori osa. Need olid põnevad! Siis jäin magama. Ma nägin unes, et läksin koos teistega muuseumisse ja seal oli kõike, mida soovida. Kui ma üles ärkasin läksin õue. Kui ema, isad ja õde koju jõudsid, siis ma õppisin ja läksin rõõmsalt magama.  Järgmine päev vaatasin koos teistega pilte Tallinnas käigust ja olin veidi kurb, et natuke haige olin.


2.klass: Liisbet: Mulle meeldis Niguliste muuseum. Seal otsisime Kristoferiga koos pilte. Nägime kuulsat Surmatantsu maali. Kirikukell pani kõrvad kinni.
Maria: Nigulistes meeldis mulle Käroliga pilte otsida. Tore oli näha muumia hauaplaati. Kaspar: Programmis Hea ja halb saime  teada, et  inimese välimus võib petlik olla.  Seal olid uhked rikaste inimeste vapid. Ka kujud ja Jumal  olid olemas.
Muusikamuuseumis oli samuti tore. Kuulsime nii vana kui uut Eesti hümni. Käisime linnamüüri tornis, meisterdasime paberist pärja.Meile kingiti Eesti lipu värvidega rinnanõel.
Kärol: Juba rongiga sõites olin väga elevil. Enne kui kirikusse jõudsime, jalutasime läbi vanalinna. Muuseumites räägiti meile palju põnevaid lugusid. .  Käisin esimest korda Niguliste kirikus. Üks hertsog unustati keldrisse 115 aastaks. Kui ta seal avastati, oli ta muutunud muumiaks. Algul said inimesed teda näha Lumivalgekese kirstus, hiljem maeti ta kiriku alla. Nüüd on näha vaid hauaplaat. Lahe oli joonistada häid ja halbu inimesi. Muusikamuuseumis laulsime Eesti hümni.  Nägime ja saime ka vändata väntorelit.  Eesti hümn kostis sealt hoopis teistsugusena.
Jõudsime käia ka Pagaripoiste kohvikus, kus saime suu magusaks.
Kristofer:  Sain näha kiriku müüris salakäiku. Mul on kirikus kaitseingel – Kristoforus. Legend räägib, et Kristoforus aitas inimesi üle jõe tassides neid seljas. Ükskord kandis ta üht väikest poissi, kes keset jõge muutus väga raskeks. Tuli välja, et see on Jumala poeg Jeesus Kristus, kes kandis terve maailma raskust. Skulptuuril oligi näha Kristoforuse seljas maakera.
See päev jääb mulle hästi meelde, sest sõitsin esimest korda rongiga.
Konstantin: Mulle meeldis rongiga sõita, sest see oli mul esimene kord. Vaatasin rongis, mitu km tunnis rong sõidab – 90km/h, 73km/. Mulle meeldis muuseumis käia. Seal olid põnevad salakäigud, muusikaasjad,  kirikumaalid. Pagaripoiste kohvikus käisin esimest korda.





Wednesday, February 17, 2016

NUKITSA konkurss.

Siin saab hääletada  oma  lemmikraamatu poolt: 

http://www.elk.ee/?page_id=584

INFO KODULEHELT:
Kui oled kuni 16-aastane, ootame Sind valima 2014–2015 ilmunud lasteraamatute seast oma lemmikuid. Nii aitad välja selgitada eesti parima lastekirjaniku ja illustraatori.
Vasakus veerus olevast nimekirjast vali raamat, mille TEKST ehk sisu sulle kõige rohkem meeldis ja märgista see hiireklõpsuga.
Paremast veerust aga vali raamat, mille PILDID sulle kõige rohkem meeldisid.
Lõpus palume Sinu andmeid, et saaksid osaleda loosimises, mille auhinnaks on kutsed Nukitsa konkursi lõpupeole Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2. aprillil 2016.
NB! Kontaktandmeteta hääled konkursi arvestusse ei lähe.

Hääletada saab 20. veebruarini.


Friday, February 12, 2016

ÖÖLUGEMINE 2016


Kohila õpilasesinduse noored koos Veronika Võsuga valisid kõigi vahvate joonistuste seast 4 tublimat: 
  • "Sipsik" Rylan 1.klassist 
  •  "Detektiiv Triibik loomaaias" Elisabeth 2.klassist
  • "Londiste" Marie 3.klassist
  • "Täiesti tavaline perekond" Natalia 4.klassist


4.kl arvasSellel aastal oli lugemisööl meil külas kirjanik Reeli Reinaus. Saime teada, et ta on meie kandi tüdruk. On lõpetanud Kohila Gümnaasiumi. Kui ta koolis käis ei olnud tal kirjutamise vastu erilist huvi. Alustas kirjutamist kümme aastat tagasi, siis kui meie sündisime. Esimese raamatu kirjutas ta  täiskasvanutele. Oma raamatutes kasutab ta sageli muistendeid. Põnev oli kuulata oma Hageri muistendeid, legende. Piltmõistatusi ja lahendada keerdküsimusi. Saime teada, et tal on laps, kellest on ta kirjutanud ühe raamatu. Koos oli huvitav ja lõbus. Seejärel alustasime oma raamatu tegelaste joonistamist. Oli põnev. Jutustasime oma raamatutest. Sellel aastal meeldis see, et oli rohkem vaba aega, ei pidanud nii kiiresti magama minema.  Kui õpetaja läks, algas lõbu, kui saabus olime kohe vait. Oli põnev kassi - hiiremäng.  Nalja oli oi, oi kui palju. Lõpuks jäime magama ja norskasime.

3.kl: Öölugemine algas meie klassile veidi õnnetult: Krete Liis  hakkas suurest rõõmust klassis keerutama ning lõi enda ära vastu laua äärt. Tema rõõm lugemisööst jäigi lühikeseks

Sel aastal käis meil külas Reeli Reinaus. Ta rääkis oma raamatutest. Saime oma küsimustele vastused. Näiteks saime teada, et kõige raskem on mõelda tegelastele nimesid. Selleks ta vaatab vahel ka koolide nimekirju, sest soovib kasutatda tänapäeva nimesid. Raamatute kirjutamine võib aega võtta paar kuud või ka terve aasta. Tal on tihti raamatud saanud alguse enda või sõpradega juhtunud lugudest, on kuskilt lugenud või kuulnud. Nii tekkis näiteks tegelaskuju öökullinaine. Tegelikult oli Tartus olemas kukenaine. Raamat „Roosad Inglid“ sai valmis super kiiresti, sest tal oli mõte peas olemas. Meie klassi Enrico sai koos Reeliga pilti teha, sest ta meenutas ühte talle tuttavat poissi.
Vahepeal sõime salatit ning saime aega ka mängida minijalgpalli põrkepalliga. Koolimajja tuli ka Egor, kuid selgus, et ta oli treeningul kukkunud ning käsi oli kipsis. Lohutasime teda ning soovisime kiiret paranemist. Siis joonistasime pilte oma raamatu tegelastest koridori põrandal. Kui see valmis, tutvustasime oma raamatuid.
Pärast poisid tegid padjasõda ja muid rumalusi. Me saime olla mobiilides öösel. Marie arvas: Ma olin ainus tüdruk ja mul oli üsna raske poiste keskel olla. Nendega oli muidu vahva ka.

2.kl: Neljapäeval tulime  öölugemisele, esimesena jõudis kooli Liisbet, juba kell neli, sest tal olid Kohilas treeningud ja HeleNora ema tõi ta ära. Sel ajal jõudis ta läbi lugeda ühe raamatu ja teist alustada. Veidi aja pärast tuli HeleNora.
Klassis pakkisime asjad lahti ja läksime õp Kristeli klassi.  Meile tuli külla kirjanik Reeli Reinaus koos oma tütrega. Ta jutustas omakirjutatud raamatutest ja vanal ajal Hageris toimunud sündmustest. Kuskile Hagerisse  on maetud Rootsi kuningad ja nende hauaplatsidele ilmusid kaks suurt kivi, mis meenutasid kirstu – nö kirstukivid.
Lõbus oli Taavi Tõnniga võidu joosta.
Õhtusöögiks sõime makaronisalatit.
Hiljem joonistasime koridoris maha pandud tapeedile loetud raamatutest pilte. Need said vahvad! Pärast  saime tutvustada ka oma raamatuid. Kui oli aeg klassi minna, mängisime pudelikeerutamist, vaatasime multikaid Jussist, näksisime kodunt kaasa võetud head ja paremat. Meie klass ei tahtnud sugugi magama minna. Nii olimegi südaööni üleval. Klassis oli palav nagu saunas.  Lõpuks jäime magama  alles reedel.
Hommikul oli klassis tõeline segadus. Pakiti asju, keriti magamiskotte, mis ei tahtnud kuhugi mahtuda.


Thursday, February 11, 2016

Omalooming ilmastikunähtustest ja taevakehadest.

Saturn
Leonti

Oli kord planeet, milel nimeks oli Saturn. Ta oli päikesesüsteemis esimene planeet, kuid oli täitsa must ja väga tahtis endale beeži värvi. Päike oli tema pärast kurb ja andiski Saturnile beeži värvi. Kuid Saturn ei olnud ikka rahul ja tahtis juba roosat värvi. Päike  muutus jälle kurvaks ning isegi tahtis anda soovitud värvi, kuid ei saanud seda teha, sest kosmose reeglid ei lubanud seda. Seejärel tegi Saturn endale ümber suure ringi, et Päike ei saaks temaga kamandada ja karistuseks lükkas Päike ta kuuendale kohale. 

Kuidas tekkis Päike
Enrico

Kord kunagi väga ammu oli päeval nii pime, et ei näinud sõrmegi suhu pista. Siis aga leidnud üks väike poiss suure kollase kivi, mis tegi kõik valgeks.  Poiss mõelnud: "Kui see kivi teeb kõik valgeks, siis riputame selle taevasse."  Nii ta ka tegi. Poiss otsis mitu redelit üles ja sidus need üksteise külge. Kaks inimest hoidsid redelit, poiss aga pani kivi taevasse nii, et see alla ei kukkunud ja kõik läinudki valgeks. ja nii sündiski Päike.

Segadus tähtede laboris
Katariina

Kord tegid tähed oma laboris joogi, mis pidi muutma selle, kes seda joob eredamaks ja ilusamaks. Esimesteks katsetajateks osutusid Päike ja Kuu. kui nad seda proovisid tundsid nad ennast tavaliselt. Kuid kui Kuu kord oli taevas paista, läks kõik valgeks. Alguses arvas Kuu, et see on lahe. Aga läks hoopis teisiti, inimesed ei arvanud üldse, et see on lahe.  Nemad tahtsid ju magada. Sama juhtus ka Päikesega. Ainult temal läks kõik pimedaks. Algul arvas ka tema, et see on lahe, kuid inimesed jälle teisiti. Kuu ja Päike otsustasid tähtede juurde minna ja nii nad tegidki. Kui nad tähtede juurde jõudsid rääkisid nad kogu loo ära. Tähed tegid uue joogi, mis muutis kõik tagasi normaalseks. Kõik see muutis ka Päikese ja Kuu eredamaks ja ilusamaks. Nüüd olid kõik jälle rõõmsad ja rahul.


Päike
Karol

Öösel, kui on pime        Päeval aga hoopis teine asi-   Imet see Päike iga päev teeb-
ei ole meile mingi ime, vaatab ülalt meid mingi kera,  kevadel lume muudab veeks,
et taevas särab kuu        kollane ja hästi kena.              suvel lilli lõhnastab.
ja öökull istub puul.      PÄIKE talle nimeks sai.          Küll on tore see!

Päike
Priit

Juba siis, kui olin väike,           Ja kui laisaks jäi me päike,
meeldis mulle taevapäike.        piilus pilve tagant äike.
Lilled rõõmust lõhnasid,          oi, oi, oi, kui kole see!
puudel pubgad puhkesid.         mulle meeldib Päikseke! 
Vihmale ta tegi pai,
nii taevas värvivaiba sai! 

Ilm
Krete Liis

Hommikul on päike ja õhtul on äike. 
Hommikul sajab veel vihma,
aga päike ajab kõik kihva.

Õhtul on kuu, aga sügisel värvilised puud. 
Talvel lumi sajab ja kevadel lumi sulab. 

Lumi, vikerkaar, vihm ja päike
Maarja

Lumehelbed, lumetähed -langevad nad ruttu.
Sahisedes rõõmuga kiiresti nad lendavad.
Vihm nüüd võtab ette ta, väikse vihma teeb ta ka. 
Oh, seda koledat ilma nüüd küll! 
Ei takista vihma enam keegi.
Siis vihma muudkuis sadas, päike tuli välja
ja kohe ilmuski vikerkaar. 
Vikerkaar seisis terve päeva õues.
Kõigil oli tore ja rõõm oli põues.
Virmalised
Marie

Igaüks ju teab,                         Kui seda oled näinud,
mis on ilmaime.                      siis mõtled, 
Ilmaime see                             et illusioon külas käis.
suur  ja ilus näib.                     See on virmalise poeg.







Friday, February 5, 2016

Elekter - tekitamine, tekkimine ja säästmine.

3.klass sai uusi teadmisi ja tegi katseid põnevates loodusõpetuse tundides Kirsti Solvaku juhendamisel.

Krete Liis: Kirsti Solvak käis meie klassile elektrist rääkimas. Ta selgitas ka seda,  kuidas elektriga käituda tuleb. Me koostasime vooluringi ja katsetasime, mis juhib elektrit. Saime teada, et ainult soolane vesi juhib elektrit, destileeritud mitte. Ta andis meile töölehe, kus me pidime kirjutama, millega me proovime elektrit juhtida.  Enne katsetamist me märkisime tabelisse  plussi või miinusega, mida ise arvame. Pärast saime siis teada, kas me arvasime õigesti. 
Maarja: Õp Kirsti tegi põnevaid katseid,  ühe masinaga me nägime isegi elektrit. Me hõõrusime õhupalli juuste külge, panime selle seina peale ja pall jäi sinna kinni. Vooluringi tegime ja  töölehti täitsime kahestes tiimides. 
Marie: Saime teada, et destileeritud vesi ei juhi elektrit ning seda, et lambipirn on hõõglamp. Emadele pidime ütlema, et juhtmeid ei tohi keerutada fööni ümber. 



Thursday, February 4, 2016

Tulekul

9. veeruaril kl 15.30 - 18.30 vastlapäev Kohilas LÜKKUB EDASI SEOSES EBASOODSATE ILMASTIKUOLUDEGA.

11. veebruaril algusega 19.00 toimub  öölugemine, külaliseks  Kohila Gümnaasiumi vilistlane Reeli Reinaus. 
Reeli Reinausi koduleht

12. veebruaril Playback. Õige aeg on hakata valikuid tegema ja harjutama!