Oleme uhked "Kogukandiaabitsa" omanikud!

Kohilas on saanud traditsiooniks jagada 2.klassi õpilastele "Kogukandiaabitsaid. 27. novembril toimetasid 2.h klassi  õpilased Kohilas ning said raamatukogus aabitsate omanikeks. Virve Õunapuu ja Meeri Ehandi tutvustasid lastele  Hageri rahvarõivaid ning rääkisid ja lugesid põnevaid lugusid.  Heli Kendra rikastas üritust kandlelugudega. Tänud korraldajatele!

Kadrilaat ning kadrisanditamine

26. novembril tulid õpilased kooli korvidega, karpidega, alustega. Nendes olid peidus kadrilaadal müüdavad esemed ja maiuspalad. Lapsed olid väga rõõmsad ja aktiivsed. Müüjaid oli väga palju, kuid jagus ka ostjaid. Laadamelu algas kell 10.00 ning kõik olid valmis juba kauplema hakkama, kui  järsku ...

Meile tulid külla kadrid! Külalised oli kaunid ja punapõsksed. Kadriema kauples oma titele hambaraha ning ringi siblis ka kadrihani. Kõik saime vitsutatud st tervisega peab sel aastal nüüd hästi olema. Kadrid laulsid, tantsisid ning haarasid meie koolipere ühisesse mänguringi. No ja siis algas lõpuks laadamelu! Kadrid muutused Sutlema lasteaia lasteks ja õpetajateks ning andsid suure panuse laadaliste kassasse.

Kell 12.30 oli laat läbi ning oli aeg asuda ise kadrisanditama. Lastega koos muutusid kadrideks sel korral õp Pille, Helina ja Kristel. Osad lapsed koos õp Riinaga jäid koolimajja. Suund võeti Hageri Hooldekodusse. Meiega ühines noortekeskusest Kirsti Paurson, kellel olid kaasas laste valmistatud kaardid.  See käik oli väärikas punkt toredale päevale. Paljud lapsed said esimese kadriskäigu kogemuse ning tunde, et rõõmu teha on hea. 

Kadridel oli kaasas oma suksu, kes muutus kohati üsnagi vallatuks.

HETKED PÄEVAST

1. ja 2.kl Tallinnas PÄIKEST otsimas.

1.klass: Neljapäeval käisime Tallinnas Adamson-
Ericu muuseumis. Hommikul läksime rongi peale. Tallinnas suundusime kohe Pagaripoiste kohvikusse, sest kõhud olid tühjad. Saime korraliku suhkrupommi. Kõhud täis, jalutasime vanalinnas ringi ja jõudsime Raekoja platsile. Tegime pilte jõulukuuse kõrval, jõuluvana maja ees ja lava ees. Oligi aeg muuseumisse minna. Seal räägiti meile kunstnik Adamson-Ericust. Ta õppis vasaku käega maalima, kuna ta parem käsi oli halvatud, kahjuks. Me otsisime kõige päikselisemat pilti. Seejärel saime kõik meisterdada kujunditest päikest. Vahvad päikesed said! Edasi liikusime keldrisse, kus maalisime keraamilisele plaadile oma naeratava päikese. Tööd valmis, asusime  koduteele mööda Lühikest jalga läbi Toompea platvormide, trepist alla Balti jaama rongile. Laura väljus rongist Roobukal. Kohilasse jõudes oli Rasmusel ja Katariinal vanemad vastas, Kaisi Ly leidis oma kinda koolist üles ja jooksis bussile.
Laura: Mulle meeldis kõige rohkem kohvikus kreemisaia süüa.

Katariina: Mulle meeldis kõige enam päikest maalida.

Kaisi Ly: Mulle meeldis kõige rohkem muuseum ja sõpradega koos kohvikus söömine. Eriti maitses mulle liivarõngas.

2.klass
Raven: Käisime Adamson-Ericu muuseumis. Seal olid tema tehtud maalid. Mulle meeldis ka kohvikus ja Raekoja platsil. Päikese tunnis sain teada, et Adamson-Eric oli kunstnik ja oskas viiulit mängida.

Kärt: Mulle meeldis rongiga sõita ja vanalinnas ringi jalutada. Seal oli kohvik, muuseum ja palju lahedat. 

Mia: Adamson-Eric ei saanud ühte kätt liigutada ja pidi ümber õppima. Ta oli kunstnik, kellele meeldis joonistada päikest. Vahepeal töötas ta nahakombinaadis. Meeldis väga Tallinna vanalinn. 

Sander: Mulle meeldis rongiga linna sõita, vanalinnas kõndida ja kohvikus süüa. Vanalinnas oli ka jõululaat ja ilus jõulukuusk. Käisin muuseumis, kus oli tund päikesest. All keldris õppisin päikest joonistama. Väga tore päev oli.

Triine-Liis: Lahe oli see, et käisime Pagaripoiste kohvikus. Seal olid head koogid. Muuseum oli ka lahe, sest saime joonistada. 

Lisete: Mulle meeldis, et saime vanalinnas ringi kõndida ja emme töökohta näha. Muuseumis meeldis, et sain erinevaid toone näha ja üldse targaks. Veel meeldis Pagaripoistes käia. 

Caroly:  Mulle meeldis kõige rohkem see, et Adamson-Eric oskas maalida ja viiulit mängida. Mulle meeldis ka pildi joonistamine. Sõit rongiga oli lahe. Saime kohvikus maiustada. See oli väga põnev ja tore päev.

Lenna: Mulle meeldis ise PÄIKEST teha. Kui me kuulasime, siis oli ka väga huvitav. Veel mulle meeldis rong, Pagaripoiste kohvik ja kõik mis me tegime.  

Eveli: Sain teada, et kujunditest saab teha erinevaid asju. Adamson-Eric on kunstnik. Kui sai parema käe halvatuses, siis õppis ümber. Tema hobiks oli viiulimäng.  Temast on kirjutatud raamatuid. 

Max: 

1.klass  tegi käigust raamatukesed

ÕP Pille fotod

Õp Kristeli klõpsud

Isaga on julgem!

12.nov vihmasel õhtul oli Hageri koolimajas mõnus ja soe. Meie majas toimetasid koos isad ja lapsed. Alustasime ühises ringis, lapsed laulsid ning lugesid luuletusi. Isadel sel korral etteasteid ei olnud, nemad toetasid lapsi oma kohalolekuga ning tänasid tugevate aplausidega. Järgnevalt jaguneti kahte ruumi: õpetaja Riina klassis said lapsed ja isad  lasta loovusel lennata  ning 3.klassis kuulata  Kohila gümnaasiumi vilistlase Tiit Lukki loengut.  Eelinfoks ütles ta nii:  "Tutvustaksin meeleldi nn "ellujäämiskomplekti" – taskutesse ja vööle mahtuvad tillukesed instrumendid, mis võimaldavad teha "suuri asju". Mujal maailmas on see kohustuslik osa tsiviilkaitsest ja skaudi rännakumoona lahutamatu kaaslane." 

Õhtu kulges tegusalt ja lõbusalt. Tegevuste vahepeal sai end turgutada kohvilauas. 

Eelnevatel aastatel on isadepäeva üritused toimunud hommikul.  Seekordne tegemine andis meile teada, et isad tulevad rõõmuga koos lastega tegutsema. 

Täname kõiki isasid! Kõigist teist olenes selle koosolemise kordaminek. 
Isadepäeva hetked 

Isadepäeva hetked
Isadepäeva hetked

Kunstitööd

Ettevalmistused isadepäevaks

MEIE ISAD

Kohila gümnaasium osales EV100 kingitusprojekti „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima!” Kõik projektis osalenud koolid said kingiks tulbi- ja hüatsindisibulate segupaki. Osad neist sibulatest sai maha pandud Hageri koolihoovi. 8.nov istutati kingiks saadud õunapuu Hageri parki. Tänud Janika Volgale ja Vello Uuenile! 

Lenna kirjutas õunapuule kasvamise luuletuse

Laske sisse mardisandid...

9.novembril kobistasid meie koolimaja ukse tagagi mardid 

Martideks kehastunud 4.kl rääkis nii: Enne marti jooksma minekut  mõtlesime, mida võiksime selga panna.  Siis me harjutasime õpetajaga tahvli pealt teksti. Aitasime õpetajat veidi tekstiga.  Enne minekut me mäkerdasime oma näod ära. Esimene koht, kuhu jooksma läksime oli meie kool.

Asusime teele Sutlema lasteaia poole. Meil jäi küünal koolimajja ja Lore jooksis järgi ja tõi ära. Avastasime umbes Günteri maja juures. Kui me olime poe juurest edasi, siis võtsime vitsakimpe ühe murdunud puu juurest.  Hoidsime neid käes ja midagi nendega ei teinud. Tee peal mõtlesime mõistatusi ja harjutasime teksti

Kui lasteaeda jõudsime oli meil närv sees. Alguses arvasime, et oleme julged esinejad, kuid kohale jõudes olime nagu väikesed hiired, kes  kartsid. Me tantsime lasteaias Kivikasukat koos lastega, aga keegi ei võtnud väikeseid väga käevangu. Osad ikka võtsid. Me ikka pingutasime ja saime esinemisega hakkama. Kui ära esinesime, siis oli närv läinud. Viskasime vilja keset põrandat lasteaias ja kommi ka. Tavaliselt mardid midagi peredesse ei vii, aga meie andsime lasteaeda tule, mis oli tegelikult patareidega küünal. Ise  saime sealt komme. Kui me hakkasime ära minema, siis kõigil oli korraga hirmus janu.

See mardisanditamine andis meile  julgust ja rõõmu. Mõnusad tunded olid

Tuppa saades laulsid ja lugesid luuletusi, kutsusid lapsi ühiselt tantsima Kivikasukat

Martidele omaselt kontrollisid nad ka õpilaste teadmisi

Räppiv mart

Aeg on teele asuda

Jäi silma, et mardid pidasid salanõu, kuhu edasi liikuda

Mardid on sõbralik rahvas, lehvitasid meile ning asusid Sutlema lasteaia poole teele

12. novembril õhtupoolik isadega

Ootame isasid koos lastega 12. nov kl 18.00 Hageri koolimajja.

• Külla tuleb Tiit Lukki, kes tutvustab nn "ellujäämiskomplekti" – taskutesse ja vööle mahtuvad tillukesed instrumendid, mis võimaldavad teha "suuri asju". 
• Meisterdamine lastega

Vahetunnis õue!

Meie koolimaja ümbrus lausa kutsub vahetundides õue lippama. Aknast on põnev vaadata, kuid värskes õhus veel parem.  Sõnum liigub väikeses majas kiiresti! Näiteks siis, kui õues on liikvel rebane.  

2.novembril jooksid kõik vahetunnis ümber koolimaja.  Loomulikult võis ka jalutada. Sel korral olime õues kõik koos, igapäevaselt käivad kõik, kes soovivad, tundide vahel värskes õhus.