päike taeval särab üha,
ja kui viimaks ometigi
tuleb palmipuudepüha,
siis peab meelitama kanu,
noori tibusid ja vanu,
et ei oleks pesa tühi
vastu kalleid munapühi.
Nüüd vast algab kibekiire:
teha sülti, teha saia.
Toimetustel pole piire,
joosta poodi, poest majja.
Emal korvis tuhat pakk
mitut sorti munalakki.
Mis nüüd muud kui munad patta,
lakiga siis pärast katta.
Küll on õhinat ja lusti!
Kollast, rohelist ja punast
värvib Ann ja väike Kusti
rõõmu tunneb igast munast.
Aga ometigi nii
lugu polnud vanasti.
Kui ei tuntud värvipoodi,
mune hoopis mujalt toodi....
Kersti Merilaas
No comments:
Post a Comment