 |
| 9.novembril kobistasid meie koolimaja ukse tagagi mardid |
Martideks kehastunud 4.kl rääkis nii: Enne marti jooksma minekut mõtlesime, mida võiksime selga panna. Siis me harjutasime õpetajaga tahvli pealt teksti. Aitasime õpetajat veidi tekstiga. Enne minekut me mäkerdasime oma näod ära. Esimene koht, kuhu jooksma läksime oli meie kool.
Asusime teele Sutlema lasteaia poole. Meil jäi küünal koolimajja ja Lore jooksis järgi ja tõi ära. Avastasime umbes Günteri maja juures. Kui me olime poe juurest edasi, siis võtsime vitsakimpe ühe murdunud puu juurest. Hoidsime neid käes ja midagi nendega ei teinud. Tee peal mõtlesime mõistatusi ja harjutasime teksti
Kui lasteaeda jõudsime oli meil närv sees. Alguses arvasime, et oleme julged esinejad, kuid kohale jõudes olime nagu väikesed hiired, kes kartsid. Me tantsime lasteaias Kivikasukat koos lastega, aga keegi ei võtnud väikeseid väga käevangu. Osad ikka võtsid. Me ikka pingutasime ja saime esinemisega hakkama. Kui ära esinesime, siis oli närv läinud. Viskasime vilja keset põrandat lasteaias ja kommi ka. Tavaliselt mardid midagi peredesse ei vii, aga meie andsime lasteaeda tule, mis oli tegelikult patareidega küünal. Ise saime sealt komme. Kui me hakkasime ära minema, siis kõigil oli korraga hirmus janu.
See mardisanditamine andis meile julgust ja rõõmu. Mõnusad tunded olid
 |
| Tuppa saades laulsid ja lugesid luuletusi, kutsusid lapsi ühiselt tantsima Kivikasukat |
 |
| Martidele omaselt kontrollisid nad ka õpilaste teadmisi |
 |
| Räppiv mart |
 |
| Aeg on teele asuda |
 |
| Jäi silma, et mardid pidasid salanõu, kuhu edasi liikuda |
 |
| Mardid on sõbralik rahvas, lehvitasid meile ning asusid Sutlema lasteaia poole teele |
No comments:
Post a Comment