1. ja 2.klassi jalgrattamatk Käoküla tamme juurde

Rõõmus 1.ja 2.klassi seltskond koos  matkajuhi Kristi Preimanni ja Ingrid Raudsepaga.

Mirtel: Matkal oli väga lõbus. Ma sõitsin peaaegu terve aja taga. Lugesin kõik sipelgapesad kokku. Neid oli üheksa tükki. Me käsime Kohila valla kõige suurema puu juures.

Rattamatk oli tore. Matk oli pikk. Me saime sõita pika maa. Pannkoogid olid väga head. Me saime uusi asju teada. Sain teada, et väravatorn on aastast 1400 midagi.

Mina tõin oma ratta Hagerisse. Siis me läksime Kohila valla kõige suurema puu juurde. Käisime vaatamas kuldkinga ja ühte suurt auku, mille nime ma ei mäleta.

Riko: Läksime sõitma jalgratastega ja jõudsime suure puu juurde. Käisime metsa kaudu karjääri vaatamas.

Kert: Me läksime matkale hanereas tee ääres. Läksime metsa vaatama asju. Nägime metsas tamme, siis veel mingit suurt auku, kus veoautod sõidavad. Sõitsime hästi palju. Mina sain Sutlema pargi kohas koju. 

Andero: Matkal ei saanud osaleda, kuna olin haige ja poleks jaksanud. Ma alustasin kodust sõitu umbes 11.10. JA ma nägin, et paljud sõitsid rattaga. Seda oli rõõm näha. Oli natuke raske pärast haigust, aga see sai korda. Kui ma poodi jõudsin, siis nägin palju sõpru. Me rääkisime natuke ja siis ma läksin koju.

Mõned hetked matkast SIIN