Lõuna-Eestis käidud!

18. mail oli meie maja esine täis siginat-saginat. Kohal olid ka paljud lapsevanemad, kes aitasid lastel vedida suuri pampe. Buss sai otsast-otsani asju täis topitud  ja  sõit võis alata. Lapsed usaldati kaheks päevaks Maria, õp Urve, õp Riina ja õp Kristel hoolde, kes olid reisil nii juhendajad, kasvatajad, kokad, nõudepesijad, asjade otsijad, pakkijad, lohutajad jne.

Esimesel päeval peatusime esmalt Viljandis, kus imetlesime suursugust kirikut, käisime kindral Laidoneri  skulptuuri juures ning jalutasime lossimägedes. Järgnev jalasirutus oli õpetaja Riina lapsepõlvekodus, kus lahke pereema pakkus kommi ja mahla.  Siis veel natuke sõitu ja olimegi kaunis Konguta koolimajas, kus on õp Riina lapsi õpetanud.  Seal sõime lõunat ning  kohalikud  lapsed ja õpetaja viisid läbi põneva disc golfi. Mängud mängitud seadis buss nina Otepää suunas. Aknast nägime ka Võrtsjärve. Peatusime Väike- Munamäe jalamil. Enamus lapsi ronis seal ka vaatetorni, et imetleda kaunist vaadet veel kõrgemalt. Mäest üles-alla turnimine väsitas jalgu piisavalt ja oligi jälle meeldiv võimalus bussi istuda ning suund võeti Karilatsile.  Kohale jõudes võtsime kerge eine kodust kaasa võetud toiduga ning imetlesime kaunist ümbrust, veskit,  muuseumiruume, Põlvamaa looduslikku maketti ning suitsusauna.  Edasi liikusime  Taevaskoja poole. Tee, mida mööda sõitsime oli elamus omaette. Nii see päev õhtusse kaldus ning oligi aeg oma peatuspaika suunduda. Koolimajja jõudes sättisid lapsed endale asemed valmis ning läksid õue mängima. Jaksu tundus neil olevat veel piisavalt, Õpetajad asusid õhtusööki valmistama.

Järgmisel päeval  oli lastel äratus 8.00. Hommikupuder söödud asusime teele Elva suunas. Seal läbisime põneva matkaraja. Edasi viis tee meid juba Tartu suunas, kus jalutasime läbi linna Tähetorni, kus giidide saatel kuulsid ja nägid lapsed palju põnevat. Järgnes lõunasöök armsas Rebase kohvikus, kus võttis meid vastu Maria õde.  Ees ootas reisi lõpp-punkt: AHHAA keskus. Seal jagus reisisellidel veel energiat küllaga! Tundus, et lapsed oleksid seal veelgi lustinud, kuid kodused juba ootasid. Tagasitee algaski!

Hea meel on tõdeda, et lapsed on meil vahvad ja lustlikud ning pidasid pika ja üsnagi väsitava reisi kenasti vastu. Kõik sai rahumeelselt lahendatud. Konguta koolipere oli väga külalislahke, kõik lapsed said koju kaasa piparkoogikarbi.

OOTAME TAGASISIDET ÕPILASTELT, LOODAME TEIE ARVAMUSI SIIN AVALDADA.