Tallinna Loomaias programm: Erinevad elukeskkonnad

Eile, 21. aprill käisime loomaaias. Kõigepealt kogunesime keskkonnahariduse majja. Me ootasime giidi. Leppisime kokku, et kuulame vaikselt ja hoiame kokku.

Esimesena jõudsime kaljukitsede juurde. Nägime lumelambaid ja mägikitsi, kellel olid suured sarved. Nende karjajuht oli kõige kõrgemal ja jälgis teisi tähtsa näoga.  Edasi liikusime elevantide juurde. Elevant sõi suuri puuoksi . Saime teada, et elevandil oli suur hambapõletik ja seetõttu opereeriti tal kihvad. Kõrvad on tal sellepärast suured, et ta hästi kuuleks , saaks putukaid eemale ajada  ja ennast jahutada. Elevant on tugev ja enesekindel.  Elevantide majas nägime kollaste täppidega anakondat. Seal elasid veel kilpkonnad, jõehobud, väikesed hiired, maod, maa-alused elukad, mutid, vaskuss ja rästikud. Edasi liikusime ninasarviku elupaika. Ninasarvikul on tugev kuulmine, aga kehv silmanägemine.  Seal lähedal elasid ka liivakassid. Ühel kassil jäi käpp vigaseks ning tal opereeriti käpp. Liivakassi kõrvad olid kikkis ja liikumisviis oli isegi vigasel kassil väga kiire. Liivakassil on hea haistmine. Puuris nad mürasid punase palliga.  Veel edasi liikudes nägime tiigrit ja leoparti. Leopardil on täpid, tal on hea kuulmine, ta on kiire jooksja. Tal on tugev möire. Leopart on lihatoitlane. Tiigril on mustad triibud ja oranž karv. Tiigril on suured kihvad. Tiiger on kiskja. Nägime ka mitmesuguseid kalu, krabisid, sisalikke ja madusid.  Troopikamajas elasid krokodillid, minihaid, kalad, raid, gorillad.  Gorillad jälgisid meid uudishimulikult ja tegid meile nägusid.  Seal elasid ka miniahvid.

Seejärel me tänasime giidi ja liikusime edasi iseseisvalt.

Õues nägime makaake. Nende juures seisis loomaaia töötaja, kes jälgis ja loendas, kas makaakidega on kõik korras. Nad olid järjekorras rivis seljad meie poole  ja ei liigutanud ennast. Kui töötaja lahkus hakkasid nad ennast kohe aktiivselt igas suunas liigutama ja mürama.  Hülgete elupaik on vees. Meil tekkis küsimus, kas vesi on soe või külm. Jäime arvamuse juurde, et vesi on pigem külm. Hülge keha on halli värvi ja voolujooneline. Nad liikusid väledalt.  Enne veelindude juurde minemist nägime hüääne. Need olid tigeda näoga kiskjad. Tigedusest olid nad küüru jäänud. Nii arvasime meie. Uurisime veel veelinde. Nägime parte, flamingosid, luiki, hanisid, kajakaid, musti luiki, tuvisid. Lõpuks jätsime hüvasti elevandiga kes parajasti oma janu kustutas.

Lõpuks saime uurida loomi lasteloomaaias. Kitsetalled olid vallatud. Kaks neist oli alles öösel sündinud ja magasid seina ääres.  Seal elasid veel küülikud, tuvid , katkise tiivaga künnivares, kanad ja valget värvi kuked.

Meile meeldis loomaaias väga. Ainult mänguväljakule me ei jõudnud, sest  meie eesmärk oli uurida erinevaid elukeskkondi.  Kindlasti tuleb loomaaeda tagasi minna, sest paljud loomad jäid meil veel vaatamata.

Täname giidi ja teisi õpetajaid, kes meid loomaaeda viisid.

1.H klass ja õpetaja.