2. ja 4. klass käisid õppekäigul SIlmal

Hommikul kogunesime Kohilasse ja pool üheksa startisime Silmale. Bussisõit oli vahva. Nägime sookurgi, hobuseid, raba, kevadist loodust, õites toomingaid. Silmal võttis meid vastu giid. Ta õpetas meile, kuidas veest kahvadega veeloomi püüda.  Jagasime lapsed gruppidesse, iga grupp sai ühe kahva ja vanni, kuhu loomad panna. Ja püük läks lahti!

Kristofer: saime õppetunni, et kahva pole vaja liiga sügavale lükata, muidu palju muda.

Liisbet: mulle meeldis see, et me kõik saime kahvaga loomi püüda.

Roomeo: meie grupp sai lausa kolm puruvana.

Elisabeth: mulle meeldis koostööd teha, keegi kellegagi ei riielnud, aitasime üksteist.

Maria: mulle meeldis putukate püüdmine.

Püügi lõppedes viisime loomi täis vannid terrassile ja hakkasime neid lusikatega akvaariumisse tõstma. Iga rühm sai mapi ja raamatu, kust sai vaadata, mis loomad kätte said. Siis uurisime kõik koos kõikide rühmade püütud loomi. Meil olid puruvanad, sarvtigu, vesilest, ujur, liuskur, kiilivastsed. Saime teada, et kiilivastsed on kaks kuni kolm aastat vees, enne kui lendu lähevad. Akvaariumis olid  veel vesihark, kirpvähk, sõudur. Tegime veeloomade uurimisele väikese pausi ja korraldasime pikniku.

Järgmine tund õppisime tundma Läänemerd. Põrandal oli suur mere kaart. Saime teada, mis riigid

asuvad selle mere ääres – Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani, Poola, Soome, Saksamaa. Saime teada ka, mis jõed suubuvad ja puhastavad Läänemerd. Kogu merevee vahetamiseks kulub 50-60 aastat. Kaardile asetasime suuremate saarte nimed. Kaardile panime ka mere osad – Soome, Botnia ja  Liivi laht. Edasi mängisime. Panime  gruppidele nimed  ABC, Kana, Jäätis ja Prod. Veeretasime täringut ja selle numbriga lipik tuli üles leida. Selle peal oli küsimus, mille pidi meelde jätma, et see giidile edasi öelda ja siis sellele ka vastata. Kui vastatud, veeretasime täringut uuesti ja selle numbri liitsime eelmisele numbrile ja saimegi jälle otsime minna. Kaarte oli 30. Kõige enne sai 30 punkti täis Kana. Järgnesid Prod, ABC ja Jäätis.

Edasi liikusime jalutuskäigule. Enne aga uurisime taluloomi. Nägime kanu, kukke, kitse.  Suvel tulevad võib olla ka jänesed. Teel jäänukjärve äärde saime maitsta looduslikku murulauku ja Roomeo sai aialt elektrit. Jäänukjärv on jäänud alles Läänemerest, sest enne oli seal suur meri.

Kolm päeva tagasi olid sinna toodud veised, kes olid seal „muruniiduki“ asemel. Karja hulgas oli ka üks pull, kes liikus meie poole ja giid arvas, et parem oleks ära minna. Ja oligi aeg tagasi sõita.

Oli väga-väga-väga põnev ja õpetlik ja huvitav ja lõbus ja naljakas ja tore väljasõit!